Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sõda läheb Putinile kallimaks

02. august 2014, 10:05

ELi sanktsioonid on katse tõsta sõja hinda Moskva jaoks, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.

Reedest jõustunud Euroopa Liidu sanktsioonide kolmas laine Venemaa vastu näitab kahte asja. Esiteks, business as usual sealse režiimiga on läbi. Võti asub Saksamaal. MH17 allatulistamine Venemaa mässuliste poolt oli viimane ?lekõrs, kuid töötav suhe Berliini ja Moskva vahel kadus juba märtsis, kui Vladimir Putin annekteeris Krimmi. Teiseks, EL means business, esimest korda Ukraina kriisi jooksul.

Lepitud on tõsiasjaga, et sanktsioonid tähendavad lööki nii Venemaaga tegelevatele firmadele, tööstusharudele kui majandustele tervikuna. Saksamaal meenutatakse viimase majanduskriisi haripunkti 2008-2009, mil kaheksaprotsendine tootmislangus Venemaal maksis riigile 0,5% SKTst.

Tegemist ei ole meetmetega, millest realistlikult loodetakse Moskva heidutamist. Sõja peatamine nõuaks Läänelt sõjalist sekkumist - mis on välistatud. Tegemist on katsega tõsta sõja hinda Moskva jaoks. Summad on suured, kuid mitte otsustavad. Need ligikaudu 90 miljardit dollarit, mis meetmed võiksid maksma minna Sberbankile, VTB pangale jt, milles riigiosaluse ulatus on üle poole, leiab Venemaa riigireservist. Küsimus on kesk- ja pikaajalises perspektiivis. Krediidikraanide sulgemine piirab ettevõtlust ja kasvu.

Sama kehtib nn tundliku tehnoloogia osas. Sihitakse peamiselt naftatootmist, milleks vajaliku tehnoloogia osas Venemaa on toetunud Läänele. Iraani-stiilis naftaembargot ei tule. Venemaa on selleks liiga suur naftatootja ning Lääs liiga haavatav naftaturu šokkide poolt. Vaevalt oleks Eestigi tarbija nõus bensiini eest kordades rohkem maksma. Küll aga muutub naftatootmine Venemaa jaoks kallimaks.

Ei tule ka gaasiembargot. Venemaa katab umbes 25% ELi riikide gaasivajadusest ning gaasisuhete järsk lõpp oleks nö tuumanupp, mida pole (ilmselt) valmis vajutama kumbki pool.

Nagu ikka, on mitu aga. Esiteks, sanktsioonid on paigas aastaks. Kogemus näitab, et sanktsioonide ennistamine on keeruline protsess. Pole välistatud, et teatud riigid neist aasta pärast väsivad.

Toimetatud intervjuu põhjal.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. August 2014, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing