Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korraga jube ja lahe

05. august 2014, 12:45

Tundke rõõmu igast väiksest võidust, kuid olge valmis tulemuse tühistamiseks, soovitab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Palav. aripaev.ee-s loetakse himukalt erinevaid arvamusi tööpäeva lühendamise teemadel, millele vastukaaluks tekib kange tahtmine panna majanduse kasvamiseks ette riigipühade üleviimine nädalavahetustele.

Puhkuselt naasvad juhid hingavalt seevastu sügavalt sisse ja valmistuvad uueks ärihooajaks. Selliseks, mis taas pakub nii jubedust kui lahedust. Sest uus muudatuste hooaeg on ees. Märgid näitavad, et muutuste vajadus vaid suureneb.

Üha enam sarnasemalt peavad käituma nii alustav idufirma kui turuliider. Mitte miski, mis täna käivet teeb, ei pruugi seda teha homme. Turg muutub kiiremini kui Tallinna liikluskorraldus. Sa pead üha suurema osa oma ajast ja rahast uue loomisele, katsetamisse investeerima.

See ongi jube ja lahe ühekorraga. Lahe, sest uued tegevused hoiavad vormis ja teevad tööd huvitavaks. Jube, sest sa ei tea, kas su katsetus mitte viimaseks ei jää. Sa ei tea, mitmendal kilomeetril sa parasjagu maratonis oled ja ega rajale ootamatult uusi võistlejaid ei lubata, mis teeb spurtimise ajastamise pagana raskeks.

Mõni aasta tagasi solaariumitest või fotopoodidest või lennufirmadest või kaubamajadest alanud kiire äri muutus on jõudnud massidesse. Ole sa rehvide ladustamist mitte pakkuv rehvivahetus või Coca-Cola, maailma väärtuslikum kaubamärk, millel on vesi ahjus, sest inimesed ei joo enam tumedat suhkruvett. Kõik on kangesti tervislikud. Magusate gaseeritud jookide tarbimine on jäänudki kukkuma. Peab totaalselt ümber tegema oma äri. Loomulikult jäävad nad ikka eelkõige joogitootjaks, aga olgem ausad, mis koka see tervislik vesi enam on.

Nintendo, mille klient ma lapse tõttu isegi olen. Wii, mis näis veel aastagi tagasi edulugu, on nüüd püstihädas, toob järjest kahjumit. Konsooli eeldavate mängude ärimudel ei suuda konsoolivabade mobiilimängudega enam konkureerida.

Või võtame ajalehevaldkonna, kus ma isegi töötan. Aastakümneid töötanud ärimudel, mille kohaselt tuleb enamus raha sisu tootmiseks selle sisu kõrvale müüdavast reklaamist, enam lihtsalt ei tööta. Kohane, vaata ringi, tee uusi reegleid ning samme ja siis, kui need on kokku lepitud, asu kohe midagi muutma.

Kirjutasime mõni päev tagasi e-sigaretimüüjatest. Mõni aasta said nad olla need uued tulijad, kel läks üsnagi hästi - kohe oli konkurents kohal. Armutu, aus, aga ka ebaaus.

Rääkimata ettevõtlusest, mis on otseselt sõltuvuses mõnest maksumuudatustest. Näiteks alkoholitootjad, kelle jaoks otsus, et näiteks "lahja õlu" tähendab tänasest midagi muud, on miljonitega mõõdetav.

Sel sügisel on juures veel Venemaa-faktor. Viimaste valitsuste tegevust kriitiliselt hinnanud Tiit Vähi avaldas juba oma ettevõtete kriisiplaani seoses Venemaa sanktsioonide mõjuga. Ülejäänud idanaabriga seotud ettevõtjad jäävad oma sõnades ettevaatlikuks, kuid selge, et kes tööajal kained, need on oma plaanides uue Vene kriisiga ka arvestanud. Õnneks on meie ettevõtete otsene sõltuvus Venemaast väiksem kui näiteks soomlastel. Kujutan ette, mis tunne valitseb praegu Aasia turgudele keskendunud Finnairi peakorteris, kus loetakse uudiseid Venemaa võimalikust keelust ülelennud keelata.

Rubla nõrkuse tõttu kahaneb vahepeal lootusrikkalt kasvanud Vene turistide arv, hakatakse ära ütlema Vene firmade investeerimisotsuseid ida-Eestisse. Ning meeldib see meile või ei, üsna tõenäoliselt maetakse kalevi alla ka mõni Lääne investeering Eestisse. „Miks jännata Ida-Euroopaga ning sellega kaasnevate poliitiliste riskidega, kui ka mujal on häid investeerimisvõimalusi,“ kostis üks rahasuunaja Londonist. Ja ega ta eksigi. Nii nagu soomlane, kes kriisi ootuses vähem siia reisib, nagu näitasid eile avaldatud Tallinki juuli reisijateveo üllatavad tulemused.

Aga aitab neist hoiatavatest uudistest, mida võiks pikalt tsiteerida. Äkki hoopis on terendamas midagi ilusat? Näiteks paneb liigutama uue Twitteri imagoga peaministri juhitava valitsuse? Valitsuse, mille meelest on Eesti majandusega kõik ok ja ka Vene kriisi võimalik mõju küündivat mõne miljoni euroni. Suur asi oleks juba seegi, kui taas mõistetaks, kust tuleb raha. Mõistmine, mis 2009-2010 juba nagu hakkas tekkima, kuid taas unuma hakanud. Või sunnib Eesti ettevõtteid paremale koostööle välisturgudel?

Jube ja lahe hooaeg on ees. Tundke rõõmu igast väiksestki võidust. Aga olge valmis, et kuri kohtunik tulemuse tagantjärele tühistab. Elu on juba selline.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. August 2014, 13:04
Otsi:

Ava täpsem otsing