Rõivase valitsuse kõrvulukustav vaikimine

Pärast kolmanda laine sanktsioonide kehtestamist Venemaale pole olukord mitte rahunenud, vaid näitab hoopis ägenemise märke. Üha enam mängib otsuste tegemisel kaasa hirmufaktor.

Venemaa president Vladimir Putin andis käsu vastulöökideks. Putinlikult öeldes võiksid löögid olla täpsed, aga tugevad. Eesmärk on tabada läänt valusalt, samas hoida oma kodanikud puutumata. Tõsi, esmamulje on pigem vastupidine. Võimalik ülelennu- ja toiduainete sisseveo keeld võivad Venemaad ennast tabada isegi valusamalt. Rööbiti koondab Venemaa Ukraina piirile vägesid, mis  Poola välisministri Radoslaw Sikorski sõnul suurendab võimaliku sissetungi tõenäosust.

Hirm teadmatuse, ettearvamatuse ees on läinud nii suureks, et väljaütlemise vaoshoitus on asendunud jalustrabava ja tummaks tegeva otsekohesusega. Nagu ikka, peegeldub hirm kõige ilmekamalt turgudel ning enamik börse üle maailma on languses.

Vaata, kustpoolt tahes, Venemaa sanktsioonide mõju majandusele võrreldes alates 2008. aastast kestva rahandus- ja eurokriisiga on seni olnud väike. Pingete taustal tõotab see aga kordades kasvada. Küsimus pole enam ainult sanktsioonides, reaalne sõjaoht võib suure vaevaga taastuma hakanud Euroopa majanduse lihtsalt halvata.

Eestis valitseb sel teemal aga endiselt vaikus. Ettevõtjad on valdavalt sõnaahtad. Kriisiks justkui valmistutakse, kuid keegi ei julge nimetada võimalikke tagajärgi ega esitada oma kriisiplaane, kui Tiit Vähi välja arvata. Varuplaan kolida Euroopasse kõlab küll uhkelt, kuid ka sealsed turud tõmbuvad armutult koomale. Ilmekas näide Euroopa majandusmootori Saksamaa tööstustellimuste vähenemine juunis, mis oli kahe ja poole aasta kõige suurem.

Kõrvulukustavalt vaikne on Taavi Rõivase valitsus. Ajal, kui infonälg nõuab musta, halli ja roosat tulevikustsenaariumi, on punakollane koalitsioon valinud vaikimistaktika. Enamgi, peaministri ülesandeid täitnud Urve Tiiduse sõnul polegi valitsusel arvutusi sanktsioonide mõjust. Kooris peaministri nõunikuga räägitakse sanktsioonide väikesest mõjust. See jutt on õõnes.

Nii täidavad infotühimikku võõramaised hüüatused ja oletused. Alateadvusse tungib tegevustuhinat halvav hirm ja pessimism. See on ohtlik, sest just praegu peab olema aktiivne uute ärivõimaluste otsimisel. Sellest saab hästi aru Eestis rohkelt kiitust pälvinud Soome peaminister Alexander Stubb. Kolmapäeval Espoos ütles ta, et sanktsioonide mõjul võib tulla rahanduskriis nr 2, selle mõjud võivad ulatuda miljarditesse eurodesse. „Kuid ma ei taha tekitada paanikat, sest majanduses on olnud nii häid kui ka halbu uudiseid. Olen olemuselt optimist.“ Stubb liialdab. Viidatud ütlusega näitas ta, et pole mitte optimist, vaid külma peaga realist. Sellest tasub õppida.

 

Autor: Vilja Kiisler, Harry Tuul