Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müüa disainkorter. Vanglas.
Sotsiaalmeedias müüdi suvel disainkorterit kiiresti populaarsust koguvas Põhja-Tallinnas. Piltidel avaneb ilus ja paljutõotav vaade elamisse, kus võiks tõesti oma kohvitassiga hommikul ringi promeneerida ning sõpradega meeldejäävaid pidusid korraldada.
Kerin pildivalikut allapoole. Planeering täitsa tipp-topp. Toavaadetelt paistab avarust, siseviimistlus on heledates toonides, mööbel ja muud sisekujunduselemendid eestlasele sobivalt jahedapoolsema joonega. Mööbli võiks disainiajakirjas panna sõna retro kõrvale. Komplekt sobib hästi. Kerin veel allapoole ja järgmine pilt tapab kõik eelneva.
Korteri akna ees on trellid. Maja välisvaatest selgub, et müüdav asub hoone esimesel korrusel.
Pind, mida müüakse trellitatud akendega, ei ole kodu, vaid vangla. Kodu ei ole hulk ruutmeetreid betooni keskel, vaid tunne, eelkõige turvatunne. Koht, kuhu saab alati minna. Vahel ka pakku.
Need läbipaistvad, ent takistavad aknakatted kõnelevad kõike vastupidist - unusta ära lahtisest aknast sisse tuhisev suvine tuuleiil või muretu hooletus. Selles korteris oled sa kogu aeg valvel ja muretsed.
Võib ju mõelda, et tõmban kardinad ette ega lase end häirida. Ent see oleks nagu prügivirna voodi alla lükkamine, kui koristamistuhinat parasjagu pole, ning teesklemine, et kodus on korras. Midagi ikka kriibib.
Kui reklaamlause ja fotod müüvad elamist kui saavutust, siis trellid hüüavad "ära tule siia". Kahju. Valin järgmise.
Kommentaar ilmub 13. augusti Äripäeva kuukirjas Kinnisvara. Lisaks saab ajakirjast lugeda, millist kinnisvaraäri eelistab ajada Kristjan-Thor Vähi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.