Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kohvipaksust pole juttugi

    Statistikaameti osakonnajuhataja asetäitja Agnes Naarits vaidleb vastu Äripäeva teisipäevasele juhtkirjale.

    Meie põhihool ongi võrreldavate ja ajakohaste andmete koostamine Eesti majanduse käekäigu kohta ning selles suhtes ei erinenud 2,2%-line majanduskasvu numbri arvutuskäik kuidagi varasematest. Esmaspäeval, 11. augustil avaldatud esialgse majanduskasvu hinnangu koostamisel lähtusime samadest põhimõtetest, millest kõigi eelnevate II kvartali majanduskasvu esialgsete näitajate puhul. Kasutasime kõige viimaseid ehk siis kõige ajakohasemaid andmeid.
    Mida siis tegelikult avaldati?
    Iga kvartali kohta avaldab statistikaamet tegelikult kaks majanduskasvu hinnangut: 43 päeva pärast kvartali lõppu ilmub esialgne hinnang, mis valmib lihtsustatud mudeli järgi statistikaameti ning maksu- ja tolliameti kogutud kuuliste andmete põhjal, ning 70 päeva pärast kvartali lõppu avaldatakse detailsetel ja täiendatud andmetel põhinev täpsustatud majanduskasvu hinnang. Igas kvartalis avaldab statistikaamet majanduskasvu esialgse hinnangu ühe numbri näol vaid pressiteates ning andmebaasi uusi numbreid siis ei lisandu, sest detailseid andmeid selleks ajaks veel pole. Täpsustatud majanduskasvu näitajad avaldatakse hiljem andmebaasis ning seda tehakse kõigi kolme olemasoleva arvestusmeetodi järgi. Kord aastas lisatakse arvestustesse täiendavad andmed eelmise nelja aasta kohta ning üleminek uuele aegreale toimub tavaliselt alates II kvartali andmetest, mis avaldatakse septembris.
    Ka 2014. aasta II kvartali kohta infot avaldades toimisime samamoodi kui eelnevatel aastatel: esialgse hinnangu andsime augustis uuendatud andmestike pealt ning 8. septembril avaldame täpsustatud hinnangu uuendatud andmetega.
    Mida millega võrreldakse?
     II kvartali esialgse hinnangu arvutamisel on juba arvesse võetud kõiki täpsustatud andmeid eelnevas aegreas ning võrdlus eelmise aasta suhtes tehakse uuendatud andmete alusel. Uuendatud andmestiku kasutamine esialgse hinnangu puhul tähendab, et võrreldakse 2014. aasta II kvartalit 2013. aasta II kvartaliga, kusjuures mõlema perioodi andmed on uuendatud. Samal põhimõttel võrreldakse ka 2014. aasta I ja II kvartalit. Seega põhineb 2,2%-line majanduskasvu hinnang igati võrreldavatel andmetel.
    Uuendatud andmestike kasutamine tähendab ka seda, et septembris avaldatav täpsustatud majanduskasvu hinnang arvestatakse esialgse hinnanguga sama aegrea kontekstis ning tegelik majanduskasv ei saa kujuneda hoopis teistsuguseks kui on näha esialgses hinnangus. Uuendatud andmete alusel tehtud võrdlus eelmise aasta suhtes on kindlasti tegelikkusele lähedasem kui oleks seda võrdlus uuendamata andmete põhjal.
    Aga ikkagi, võrreldavus?
    Juunis avaldatud majanduskasvu näitaja –1,4% lähtub uuendamata andmetest ning seepärast ei saa panna ühte ritta –1,4% tulemust I kvartalis ja esialgset majanduskasvu hinnangut +2,2% II kvartalis. Niisugune katkestus aegrea võrreldavuses juhtub igal aastal, kui augustist alates näidatakse esialgset majanduskasvu uuendatud andmetest lähtuvalt. See ei ole midagi erakordset – sellest siis ka teadlikumate analüütikute ettevaatlikkus esialgse näitaja kommenteerimisel.
    Sel aastal avaldab statistikaamet tegelikult koguni kaks majanduskasvu peegeldavat aegrida: seni kasutusel oleva metoodika järgi arvestatud uute andmetega täiendatud andmestiku, nagu seda igal sügisel on tehtud, ning peale selle uuendatud metoodikaga aegrea. II kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu andmisel ei ole veel lähtutud uuendatud metoodikast. Uue metoodika järgi avaldab amet majanduskasvu esialgse hinnangu esimest korda alles III kvartali kohta.
     
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.