Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõttetu riigifirma tuleb erastada

    Äripäeva hinnangul peab riik looma ettevõtlusele soodsad tingimused, mitte aga ise sellesse sekkuma.

    Äripäev kirjutas neljapäevases kaaneloos, et Riigi Kinnisvara AS  hangib hooldustöid oma tütarettevõttelt Hooldus Pluss OÜ.  Kuus aastat tagasi loodud RKAS tütarettevõtte Hooldus Pluss eesmärgiks on pakkuda teenuseid vaid emafirmale kuuluvatele objektidele. Teisisõnu, riigi tuge nautiv ettevõte konkureerib eraettevõtetega riigi pakutud tööde nimel. Praegu on Hooldus Plussil hooldada 46 hoonet.
    Äripäeva hinnangul on Hooldus Pluss ilmekas mõttetu riigifirma näide. Sellest, kuidas riik sirutab oma tegevushaarmed sinna, kus seda pole vaja mtte ühegi nurga alt vaadates.
    Riigi funktsioon on luua ettevõtlusele soodsad tingimused, kuid vahetult majandustegevusse sekkuda ei ole vaja. Kasulik võib majandustegevus olla vaid tingimuste looja vaatenurgast, näiteks juhul, kui riik omab strateegilisi taristuettevõtteid nagu raudtee või sadamad. Samuti saab riigi sekkumine tulla kõneaineks olukorras, kus teatud sektoris või valdkonnas on tekkinud turutõke – teenust ei pakuta või teeb seda üks monopoolne ettevõte.Hooldus Plussi puhul ei kehti kumbki eeldus. Ettevõttel puudub strateegiline tähtsus ühiskonnale ning valdkonnas puudub turutõke.
    Vildakad argumendid. RKAS on ise välja toonud, et konkurents sektoris on tihe ning hangetel osaleb kümmekond ettevõtet. Sellele vaatamata esitab RKAS kolm argumenti ettevõtte pidamiseks.
    Esiteks on ettevõtet vaja kinnipidamis- ja uurimisasutuste ning julgeolekuga seotud objektide hooldamiseks. Seda argumenti on raske võtta tõsiselt olukorras, kus näiteks Eesti strateegilistele objektidele, nagu Eesti Energia või raudtee taristu, pakuvad turvateenust erafirmad. Isegi USA saatkonda turvavad teiste hulgas erafirma turvamehed. Tõsi, nad läbivad ilmselt eelnevalt julgeolekukontrolli, kuid sama tehakse ka riikliku Hooldus Plussi puhul. Kui RKASi argumentatsiooni loogikamustrit jätkata, peaks nad looma ka riikliku turvafirma. Milleks?
    Teine argument on, et riigifirma peab hooldama riigi esindusfunktsiooni täitvaid hooneid, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned. Siin kehtib sama vastuargument mis eelmisel juhul – julgeoleku kontroll viiakse läbi nii erafirma kui ka riigifirma suhtes, mis muudab riigifirma pidamise mõttetuks. Kuid ühtlasi need on ka hooned, mis oleks igale eraettevõtjale maiuspala. Ahvatlev kirss tordil. Kvaliteedimärk. Seega ei päde ka argument, justkui erafirmad ei pakuks piisavalt head teenust.
    Peab ka aus näima. Valdav osa RKASi objektidest kuulub siiski gruppi, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel. RKASi võtmeargument tütarettevõtte kaitsel ongi, et ettevõte konkureerib neil hangetel turuosalistega samadel alustel.  Kuid see on oma olemuselt vale arvestades ainuüksi seda, et riigifirma on saanud kapitalisüsti maksumaksjalt, samas kui eraettevõtjad peavad selle kallilt hankima. Mis aga peamine, riigi rahaasjad peavad nii olema kui ka näima läbipaistvad ja ausad. Olukord, kus riigifirma korraldatud hanke võidab tema tütarfirma, seda ei ole. Huvide konflikt, kahtlused ja kõhklused on siia sisse programmeeritud.
    Seepärast on Äripäeva soovitus lihtne,  Hooldus Pluss tuleb võimalikult kiiresti erastada.
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.