Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas Vene kriisist kasu lõigata

    Kõik Venemaal toimuv tundub siitmailt vaadates ehmatav, hirmutav ja ebakindlust sisendav. Asi pole ainult vastastikustes poliitilistel põhjustel rakendatud sanktsioonides, vaid selles, kas ja mil määral peaksime üldse arvestama Venemaa kui tõsise majanduspartneriga. Ja kui arvestame, siis mida peaksime tegema praegu, et kestvat kriisi enda kasuks pöörata.

    Pole vahet, mis põhjustel on kriis tekkinud, sest iga kriis saab ükskord läbi. Sageli ei muutu kriiside käigus mitte üksnes mängureeglid, vaid ka mängijad – ühed annavad alla, teised avastavad tekkinud vaakumis elu võimaluse.
    Peaksime silmas pidama, kas ja mil määral mõjutab praegune olukord tarbijate ja äripartnerite väljakujunenud arvamusi ning hoiakuid meist ja meie toodetest-teenustest. Küsitlesime hiljuti Venemaa reisikorraldajaid ega märganud, et ülivõrdeline suhtumine Eestisse kui reisi sihtkohta oleks kriisi tõttu kannatanud.
    Venemaa oli ja jääb oma lähedusega meie oluliseks majanduspartneriks nii kriisis kui pärast selle lõppu. Sealsed tarbijad tunnevad meid, meie kaupa, usaldavad meie kvaliteeti ja seal on meil olemas kõige tugevam turunduslik valuuta: pikaajalised isiklikud sidemed.
    Venemaal ärilist tulevikku lootvad ettevõtted peaksid praegu panustama topeltmahus kommunikatsiooni, mis räägib meie lugupidamisest vene tarbija vastu. Peame mõistma, et seni meisse ja meie toodetesse positiivselt suhtunud Venemaa tarbijad võivad aegamööda hakata meist eemale pöörduma vaid seetõttu, et neile tundub, nagu halvustaks me neid nende veendumuste tõttu.
    Üks parimaid kriisiõppetunde pärineb Taani-Rootsi piimanduskontsernilt Arla, mis langes 2005. ja 2006. aastal islamiriikide üleüldise boikoti ohvriks pärast seda, kui Taani ajaleht avaldas rea pilapilte prohvet Muhamedist.
    Kaotades täielikult oma 550 miljoni dollari suuruse tähtsaima välisturu Lähis-Idas, oli Arla sunnitud vastupidiselt riigis valitsenud üldisele hoiakule, et islamistide kui mittedemokraatide ees pole vaja vabandada, alustama omaenda vastupidist kampaaniat. See kampaania nägi muuhulgas ette lobi Taani peaministri juures, pressiteateid, suuri reklaampindu mitmete islamimaade ajalehtedes, tihedat tööd Põhjamaade islamikogukonna kaasamiseks ning ka suurejoonelist heategevust islamiriikide laste ja vaeste toetamiseks.
    Kampaania sisuks oli Arla lahtisidumine riigi üldisest negatiivsest mainest ning ennekõike ajalehes ilmunud pilapiltidest. Ettevõte selgitas, et tema selliseid pilte ei toeta ning teeb kõik, et panna valitsus ja meedia nende pärast vabandama.
    Nii nagu ka meil täna, oli Arlal võimalus astuda ühte sammu riigi üldise seisukohaga, sedastades, et kui islamimaad kriitikat ei talu ja demokraatiat ei mõista, siis pole see lääne mure ja tuleks leida uusi demokraatlikumaid turge. Aga Arlas vaadati kaugemale ja mõeldi ratsionaalselt. Tugev töö kriisi keskel päästis Arla halvimast.
    Peagi suutis kontsern veenda mitut islamiriiki oma heades kavatsustes ning ühe-kahe aastaga müügimahud taastada. 1,5 miljonit dollarit päevas oli võitlemist väärt. Olgugi, et see samm pani Arla pahameelesurve alla koduturul, kus tema tegevust käsitleti islamile pugemisena. Kokkuvõttes aga oli kommunikatsioonitöö firmale ühtlasi pikaajalise positiivse mõjuga. Kui oled korra suutnud võita haavatud inimese südame, siis oled saanud sõbra pikaks ajaks.
    Vaatamata poliitilistele mängudele ja manöövritele on Venemaa tarbijad endiselt Eesti sõbrad. Nad tahavad siia reisida, siit kaupu osta ning nad eelistavad teatud sektorites just meie kaupu kõigile teistele.
    Praegu oleks tark nendesse suhetesse topeltenergiaga panustada, demonstreerides, et nii nagu ka nemad, ei juhi meid mitte poliitilised tuuled, vaid tarkus ja üksteisest lugupidamine. See on kõige targem turundus, millesse Venemaal panustada.
    Isegi kui teie ettevõttel pole täna Venemaal ärihuvisid, tasuks mõelda, kas mitte just kriis poleks parim aeg nendega algust teha. 140 miljonit inimest ja sajad tuhanded ärid on äraootaval seisukohal homse suhtes, paljud firmad tõrjutakse välja, kuid turg teatavasti tühja kohta ei salli.
    Autor: Anu-Mall Naarits, Vilja Kiisler
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.