Vene sanktsioonidel väike ekspordimõju

Siiski kahjustavad piirangud mitmeid tootjaid, tööstusi ja vedajaid. Majandusele on suuremaks riskiks konflikti venimine ja süvenemine.

Eesti ettevõtted eksportisid sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 2013. aastal Venemaale 75 miljoni euro eest ning tänavu esimesel poolaastal 28 miljoni euro eest. Selle aasta esimesel poolel on sanktsioonide alla kuuluvate kaupade väljavedu Venemaale märgatavalt vähenenud, langedes 27 protsenti. Selle põhjus oli asjaolu, et Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet Rosselhoznadzor kehtestas sisseveopiirangud mitmele Eesti ettevõttele juba tänavu jaanuaris.

Venemaa kehtestatud sanktsioonide mõju hindamisel on rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis võetud aluseks sanktsioonide alla minevate toidukaupade tänavuse esimese poolaasta ekspordimaht. Kogu aasta peale arvestatuna teeks see ligikaudu 50 miljonit eurot, mille oleme Venemaa sanktsioonide otseseks mõjuks ka arvestanud. Selle võrra oleme Eesti 2014–2015. aasta ekspordi prognoosi langetatud. Majandussektoritest mõjutavad sanktsioonid põllumajandust ja toiduainetööstust ning maanteetransporti ja hulgikaubandust väheneva toidukaupade veo kaudu.

Kokku võib tänavu oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2% kasvu. Prognoosime, et ekspordi kasv kiireneb välisnõudluse taastumisega sarnases tempos, ulatudes 2015. aastal 3,5 protsendini ning kiirenedes veelgi 2018. aastaks 6%le.

Venemaa võimud leevendasid 20. augustil impordikeeldu, arvates nimekirjast välja osa toiduaineid, millest Eestit peaks suuremal määral mõjutama laktoosivaba piima ja sellest tehtud toodete ekspordi võimaldamine. Selle sammuga ei ole prognoosis veel arvestatud.

Võttes arvesse 2013. aasta andmeid, ulatub Eesti Panga hinnangul sanktsioonide otsemõju 0,2–0,3%ni Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tõenäoliselt jääb tegelik mõju veel mõnevõrra väiksemaks, kuna 2014. aastal vähenesid toidu ekspordimahud Venemaale juba enne sanktsioonide kehtestamist ning negatiivset mõju peaks leevendama ka laktoosivabade piimatoodete ekspordi võimaldamine. 

Siiski on risk, et lääne ja Venemaa vahelise konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. Kui risk realiseeruks, siis see mõjutaks negatiivselt ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendaks ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.