Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteem peab toetama heaolu kasvu

10. september 2014, 10:37

Majanduskasv on võrdlemisi hea indikaator ühiskonna heaolu kasvu väljendamisel, ent majanduskasvul on miinuseid, millega tihti ei arvestata, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Allan Teder.

Maksusüsteemi muudatusi kavandades tuleb esmalt jõuda ühisele arusaamisele, et Eesti eesmärk on meie kodanike heaolu kasv. Maksusüsteem saab visiooni täitumisele kaasa aidata, sest selle abil saab soodustada või piirata teatud käitumist või valdkonda.

Tegelikult on üsna keeruline määratleda, mis on heaolu. Lihtsam on välja tuua indikaatoreid, mille abil heaolu väljendada. Nendeks on sissetulekute tase ja jaotus, hinnatase, sotsiaalkindlustus, keskmine eluiga, arstiabi kättesaadavus jm. Osa indikaatoritest (nt sotsiaalkindlustus, arstiabi) on otseselt seotud maksukoormusega, kaudselt on need aga seotud maksusüsteemiga – näiteks üldine sissetulekute kasv võimaldab teenida rohkem maksutulu ning pakkuda enam avalikke teenuseid. Kõige raskem küsimus on aga see, kuidas tagada heaolu pidev kasv, keda või mida maksustada ja millisel määral.

Majanduskasv kui indikaator. Uuringute järgi on majanduskasv võrdlemisi hea indikaator heaolu kasvu väljendamisel. Majanduskasvul on aga miinuseid, millega tihti ei arvestata. Nii ei võta see arvesse kasvu jätkusuutlikkust. Kui näiteks terve Eesti mets ühe aastaga maha raiuda, siis majanduskasvule mõjub see lühiajaliselt positiivselt, tulevasele kasvule aga negatiivselt.

Majanduskasv ei arvesta ka mitterahalisi tehinguid. Näiteks kodus lastega tegelevate lapsevanemate tegevus ei kajastu majanduskasvus, kuid kui nad laste kasvatamise asemel tööle läheksid, siis panustaksid nad majanduskasvu.
Samuti ei erista majanduskasv tootlikku tegevust vähem tootlikust ning eeldab, et iga kasv on hea. Sobivaks näiteks on kuritegevus, mille kõrgem tase loob ametikohti turvatöötajatele või suurendab nõudlust turvateenuste järele. Samuti pakub õlireostus tööd reostuse likvideerimisel (sisaldub majanduskasvus), kuigi reostusel on väga palju negatiivseid välismõjusid (ei sisaldu majanduskasvus).
Hea maksusüsteem peaks taoliste miinustega arvestama.

Eeldus tulevaseks kasvuks. Jätkusuutliku majanduskasvu puhul loob praegune tegevus eelduse ka tulevaseks kasvuks. Tulevasele kasvule ei loo pinnast selliste välisinvesteeringute Eestisse meelitamine, mis taotlevad näiteks madalaid tööjõukulusid, sest kulude kasvades liigub tegevus odavamate tööjõukuludega riiki. Tulevast kasvu toetab aga välisinvesteeringute soodustamine, mis tehakse meie tööjõu kvaliteedist (oskuslikud IT-spetsialistid, insenerid, teadlased) või muust spetsiifilisest ressursist (asukoht, poliitiline stabiilsus jt) lähtuvalt. Maksusüsteem saab selliseid tegevusi toetada.

Hea maksusüsteem eristab ühtlasi soodustatud ja mittesoodustatud tegevusi, mille mõju ei kajastu majanduskasvus. See toetab näiteks laste kasvatamist, koolitamist ja sportimist, sest need tegevused omavad pikemas perspektiivis positiivset välismõju. Piirates samal ajal näiteks keskkonna reostamist ning alkoholi- ja tubakatoodete tarbimist, kuna neil on negatiivne välismõju.

Kasvu saavutamise sammud. Pideva heaolu kasvu saavutamiseks tuleks meie maksusüsteemis vähendada tööjõumakse nii üksikisiku tulumaksu kui sotsiaalmaksu tasandil ning seada sisse ettevõtte tulumaks. Arvutused näitavad, et madala (alla 15%) ettevõtte tulumaksu sisseseadmisel võiks üksikisiku tulumaksu vähendada 15%ni ning sotsiaalmaksu 3% võrra. See mõjub positiivselt tööhõivele, sest töötajate palkamine on odavam, ning võimaldab tõsta inimeste sissetulekuid.

Ettevõtte tulumaks, mis jääb alla 15%, ei mõjuta olulisel määral investeeringuid, mis on suunatud Eesti spetsiifilise ressursi kasutamisele. Küll aga vähendab investeeringuid, mis on suunatud makse optimeeriva majandustegevuse edendamisele: madalad palgad, kasumi väljaviimine Eestist. Tööjõumaksud peab ettevõtja maksma kohe ja kindlasti, kasumimaksu aga ainult juhul, kui ettevõtja on kasumlik.

Samuti tuleks soodustada teadusmahukat ettevõtlust, näiteks läbi teadustöötajate tööjõumaksu alandamise ning teadus- ja arendustegevusele ja sellega seotud ettevõtlusele tehtavate maksusoodustuste.

Ühtlasi peaks tõstma keskkonnale, tervisele vms negatiivset välismõju omavate toodete (kütus, tubakas, alkohol) ja tegevuste (keskkonna saastamine) makse ning vähendama samas positiivset välismõju omavate kaupade ja tegevuste makse (lastetarbed, raamatud, sport, kultuur).

Oluline on seejuures kinnitada riigi maksupoliitika pikaajaliselt. Iirimaa kogemus 1990ndate aastate alguses näitas, et kui riik garanteeris maksupoliitika stabiilsuse, siis sellel oli selge positiivne mõju majandusaktiivsusele. Määramatus tulevase maksukoormuse osas piirab ettevõtlusriskide võtmist ning tarbimisotsuste tegemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. September 2014, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing