Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arstiabi tulevik on virtuaalne
Maailmas kasutatakse järjest rohkem virtuaalarstiabi, kus tehakse kõnesid kas telefoni või veebi kaudu spetsialistidele, tõdeb perearst ja nõustaja Madis Tiik.
Soomes on viimastel aastatel välja töötatud pilootkliiniku kontseptsioon. Patsient alustab oma tervisemurega tegelemist veebipõhiselt. Minnakse mööda tavapärasest astmelisest käsitlusest, inimene läheb näiteks otse magnetresonantstomograafia uuringule. Teine variant on see, et inimene saab nõu ja talle antakse elustiilisoovitusi, kuna sümptomid pole ohtlikud. Peaksid olema personaalsed tervisekontod, mida Eestis ei ole.
Soomes ja USAs on huvi virtuaalkliinikute vastu ülisuur – näiteks meedik võtab patsiendi andmed, teeb erinevaid uuringuid, kuid distantsilt, ja andmed salvestuvad patsiendi tervisekontole. Patsiendi andmeid võrreldakse suurema kohortiga ja saadakse personaalne raviplaan, mille järgi saab soovitada näiteks arsti poole pöördumist.
Sellised kioskid asuvad näiteks USAs kaubanduskeskuses ega nõua kalleid kliinikuid, sest see pole tervishoiuteenus. Alles siis, kui arst saadud andmeid analüüsib, muutub see tervishoiuteenuseks. See süsteem vajab tugevat autentimist ja korralikke terviseinfo süsteeme. Sellistes virtuaalkliinikutes peitub tulevikumeditsiin.
Repliik ilmus 9.09. ajalehes Meditsiiniuudised