Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talente peab hoidma, mitte meelitama
Ükski trikk ei aita Eestisse tagasi meelitada piisavalt töökäsi ning keskenduma peaks sellele, et nii paljud inimesed siit esmajoones üldse ei lahkukski, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Ükski kampaania ega turundustrikk ei aita Eestisse tagasi meelitada piisavalt paljusid, et tööjõupuuduse mure väheneks. „Talendid koju“ kampaania tõi tagasi 27 inimest. Eestit pitsitav tööjõupuudus aga ei rauge –
viimase viie aastaga on kodumaalt lahkunud ligi 40 000 tööealist inimest. Trendi jätkudes on meil mõne aasta pärast puudu 140 000 töökätt.
Praxise analüütikud on käinud välja, et tööjõupuuduse probleemi lahendamisel pole senimaani keskendutud välismaal elavate eestlaste tagasi meelitamisele. Hinnanguliselt elab neid piiri taga kuni 200 000, umbes 15% kõigist maailma eestlastest.
Analüütikute sõnul on tegu potentsiaali kandva mõttega – siit lahkunud eestlased teavad, mis neid tagasi tulles ees ootaks, nad sulanduksid paremini sisse ja neile ei pea Eestit tutvustama nii nagu välismaalastele. Samuti võtaksid ettevõtjad parema meelega tööle ikka kaas- kui võõramaalasi. Ennekõike ootab riik avasüli just kõrgharidusega inimesi ehk talente.
Valdav osa inimesi läheb mujale parema elu pärast – olgu selleks neile sobivaim keskkond, kõrgem palk, pere või mujalt leitud armastus.
Peamiselt needsamad põhjused on viimastel aastatel ka Eestisse üha enam välismaalasi elama toonud.
Selle asemel, et kulutada aega ja raha otsimaks üles neid väheseid, kes on nõus tagasi tulema, peaks esmajoones keskenduma sellele, et nii paljud siit üldse ei lahkukski. Lõpuks taandub kõik ikka ainult inimeste suhtumisele – kuidas me näitame üksteisele, et me kõik oleme vajalikud talendid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.