Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopal läheb järjest paremini
Euroopal on ette näidata kolm suurt asja. Esiteks majanduskasvu taastumine, teiseks esimesed kindlad tundemärgid majanduse ümberkorralduste kasulikkusest võlakriisiriikides ja kolmandaks pangandusreform, kirjutab Siim Kallas.
Majanduskasv Euroopas, mida prognoositakse suurusjärgus kuni 2%, ei ole asjatundjate arvamuste kohaselt mitte juhuslik, vaid püsib ka tulevikus. Ja ega seda polegi nii vähe. Kui arvestada seda, et Euroopa kasv lähtub hoopis suuremast SKP mahust kui arenguriikides.
Üheks peamiseks maailmamajanduse probleemiks peetakse seda, et nn tõusva turu riikides on majanduskasv pidurdunud. Need võimalused, mis olid seotud kehva lähtepositsiooniga, hakkavad ammenduma. Edasine kasv põrkub kehvale valitsemisele, õiglase kohtupidamise puudusele, sotsiaalsetele vastuoludele, keskkonnaprobleemidele, korruptsioonile. Arenenud riikide majanduskasv on jätkusuutlikum, mis tähendab, et majandusjõudude vahekord ei muutugi Euroopa ja USA kahjuks. Pigem vastupidi. Arenguriikide rahandusjuhid kurdavad nüüd, et tänu Euroopas ja Ameerikas rakendatud abinõudele ei voola enam piisavalt raha arenguriikide majandusse.
Pärast seda lauskriitikat, mida Euroopa Liit on pidanud kuulama võlakriisiriikides rakendatud majandusprogrammide kohta, on võimalik rahuloluga nentida, et kõikides liikmesriikides, kus valik oli kas riigi pankrot või majandusreformid, on ette näidata olulist paranemist. Tööpuudus väheneb, eksport kasvab, riigieelarve on rohkem tasakaalus. Iirimaa, Kreeka, Portugal, Hispaania, Küpros, kõikjal on positiivsed märgid. Ei mingit juttu euroalast lahkumisest ega devalvatsioonist.
Suur huvi on rahandusringkondades Euroopa Liidus ellu viidava pangandusreformi vastu. Kõik need abinõud, mida eelkõige eurotsooni riigid on juba rakendanud nii euro tugevdamiseks (kontroll eelarve tasakaalu üle) kui ka panganduse korrastamiseks, on sellised, mida paljud riigid mujal maailmas ei ole suutnud aastakümneid teoks teha. Kuigi arusaam reformide vajalikkusest on alati olemas olnud. Jutud Euroopa Liidu otsustusvõimetusest ja keerulisest otsustusprotsessist näivad tegelikult ellu viidu taustal kohatud.
Raha kättesaadavus ettevõtlusele on oluline takistus ka Eestis, eriti, mis puudutab väikeettevõtlust. Euroopa Komisjonis töötatakse ettepanekute kallal, mis võiksid üleeuroopalises mastaabis investeeringute rahastamise raskusi leevendada. Nii madal inflatsioon kui ka likviidsusprobleem maailma majanduses jäävad nähtavasti mõneks ajaks tõsise tähelepanu alla.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.