Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme ERRi õhemaks?

    Tänavu riigieelarvest ligi 25 miljonit eurot saav Eesti Rahvusringhääling elab juhtimiskriisi üle ajal, mil äsja ametisse asunud uus võimuliit otsib katet kallistele lubadustele. Kontekst on sobiv esitada harjumatu küsimus, kas me ikka vajame avalik-õiguslikku rahvusringhäälingut praegusel kujul, ja anda sellele avaliku huvi ja riigi rahaliste võimaluste seisukohalt aus, ajakohane ja adekvaatne vastus.

    Äripäeva meelest on rahvusringhääling oma algupärastest eesmärkidest tasapisi, kuid järjekindlalt eemaldunud. ERRi arengukava 2016. aastani märgib, et roll ühiskonnas ning pakutavate teenuste olemus ei ole muutunud. See pole tõsi isegi mõne viimase aasta kontekstis, ammugi mitte ETV ja Eesti Raadio loomisest peale arvestades. Kui ETV esimene proovisaade 1955. aastal eetrisse läks, siis polnud arusaadavalt mitte ühelgi teisel struktuuril peale riigi võimalik televisiooni üldse käivitadagi. Sama kehtib raadio kohta.
    Anname osa ülesandeid erameediale. Eratelejaamad ja erakapitalil põhinevad raadiod on kahekümneaastase taasiseseisvunud Eesti hästi toimiv reaalsus. Küsimus, kas eratelejaamad ja -raadiod suudaksid osa ERRi täita, eeldab pigem jaatavat vastust. Nad liiguvad teistes niššides suuresti põhjusel, et ERRiga konkureerimisel pole mõtet: riigi rahakoti peal elava suurorganisatsiooniga võistelda on raske. Riigi rahastamise konkurentsieelisega on eratele- ja raadiojaamade tegutsemisväljast osa ette välja lõigatud. Samas valmib ETV ja ERRi raadiokanalite all hulk saateid, mis saaksid edukalt hakkama ka erakapitalil põhinevas majandusmudelis, nt „Aktuaalne Kaamera“, „Pealtnägija“. Hea ajakirjandus aga suudab end aga ikka reaalses majandussituatsioonis ära elatada ja ka kasumit teenida. Kasumi teenimise asemel on ERRi aastast aastasse korduv teema pigem see, kuidas riigieelarvest rohkem raha saada, ja ükskõik kui palju antakse, küllalt pole kunagi. Tehnika on arusaadavalt kallis nagu osa ülekandeõigusigi, ent juhtkonna hoiak riigi poole kätt sirutades põhimõtteliselt teistsugune kui eraettevõttel partnerite otsingul.
    Peale selle, ERR on asunud vallutama nišše, mida taasiseseisvunud Eesti ajal on seostunud pigem erameediaga, nt online-portaalid. Kui nn kõvade uudiste edastamise veebikeskkonnas tundus avalikkusele mõistetav või vähemasti talutav, siis meelelahutussaidi loomine tekitas täies teravuses küsimuse, kas selle loodav väärtus väärib maksumaksja raha kulutamist. Ehk tunduks online-uudiste tootmise lõpetamine kummaline, kui seda on kord alustatud, kuid lugeja ei kaotaks sellest kuigi palju – ERRI veebiuudistel pole erilist lisaväärtust.
    Jätame ERRile alles ta pärisosa. Tänaseks rohkem kui 630 täiskohaga töötajaga ERR on suurim meediaorganisatsioon, mille olemasolu õigustuses pole kombeks kahelda. Selle peamine põhjus on, et oleme sellise ERRiga lihtsalt harjunud. Ometi oleks mõistlik küsida, missugused on need on ERRi funktsioonid, mida erakanalid vabaturu tingimustes täita ei suuda, ja jätta ERRi õlgadele need ülesanded, mille täitmiseks tal on parim kogemus ja kompetents. Eeldatavasti kuulub siia näiteks Klassikaraadio ja hulk kultuurisaateid nii ETVs kui ka raadios. Selle aga, mida saaks sama hästi või paremini teha erameedia, võiks eraettevõtluse vormis tehagi, seda enam, et osa programme ostab nt ETV sisse niikuinii. Vastates küsimusele, missugust riiki me tahame ja jaksame pidada, peaks kuuluma ka küsimus, missugust ERRi me soovime ja jõuame maksumaksja taskust rahastada.
     
    Autor: 1185-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.