Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Putin mõistab vaid jõudu

    Euroopas on liidri- ja otsusepuudus. Ukraina kriis näitab, et kõik, mida Venemaa ette võtab, üllatab. Võib juhtuda, et enne, kui üllatusest toibutakse, on Vene „vabatahtlikud“ juba Kiievi all, kirjutab VIKi juht Andres Herkel oma ajaveebis.

    Soome endine kaitseminister Elisabeth Rehn ütleb, et tal tulevad Putini juttu kuulates judinad peale. Judistamise asemel tuleks mõelda NATOle. Praegu näib põhjanaabri esimene instinkt olevat Kekkose tasalülitusaja taassünd. Näiteks ENPAl olid Soome endised naisministrid Anttila ja Guzenina-Richardson Venemaa hääleõiguse tühistamise vastu.
    Soometumine võib tagasi tulla, seda kannustab hirm ehk „judinad“. Niisama ohtlik on soovmõtlemine. Usk, et Venemaaga saab suhelda rahvusvahelise õiguse ja demokraatia põhimõtete järgi, on umbes sama vildakas, nagu oli usk, et Kreeka rahandus järgib euroopalikke põhimõtteid. Meid petetakse, sest me laseme end petta.
    Ja kui ka midagi on hakanud pärale jõudma, ei osata ega suudeta uuele olukorrale reageerida. Ikka veel ei teata, kuidas Putiniga käituda. Kõike tehakse liiga vähe ja liiga hilja. Aga illusioonid lähevad kalliks maksma. Pill tuleb pika ilu peale ning pikaajaline stabiilsus toodab vabades ühiskondades poliitikuid, kes ei tunne kriitilist olukorda ära ega oska sellega toime tulla.
    Hoiatajad tunnevad end nagu musketärid kakskümmend aastat hiljem – kõikjal askeldavad uue ajastu vürtspoodnikud, kel puudub laiem pilt ja isiklik kuraas. Nad elavad oma väikses maailmas ja loodavad, et ehk õnnestub ikka Putinilt gaasi osta. Sest äri on äri, poliitika, rahvusvaheline õigus ja rahvaste õigused ei pea seda liiga palju segama.
    Seejuures on üks eespool nimetatud Soome naiseksminister olnud elupõline soolise võrdõiguslikkuse eestkõneleja. Mille peale meenub ühe meie väljaande juhtkiri, kus leiti, et sooneutraalsel kooseluseadusel imettegev toime. Sellega seome end Lääne väärtusruumi, tõmbame Kremliga moraalse veelahkme, „mis praegu puudub“. Püha lihtsameelsus!
    Nagu poleks me neid veelahkmeid juba 25 aastat ehitanud?  Tegime seda  sooja suhtumisega rahvaste enesemääramisõigusesse. Näiteks tšetšeenide puhul, kellele Venemaa erinevalt osseetidest või abhaasidest vabadust anda ei tahtnud. Väga selgesti markeerisime veelahkme mõistes hukka kommunismi kuriteod.
    Tuleb kahetseda, et Lääs neelas Sotši olümpiamängude ajal alla Putini sööda, käsitledes homoküsimust tõsimeelselt Venemaa suurima probleemina. Aga Venemaa valmistus Krimmi okupeerimiseks. Sotši homovaidluse varjus hakkas kõiki arhailisi eelarvamusi jagav vene lihtrahvas Lääne mõttemalle siiralt ogaraiks pidama.
    Tõsi, ilmselt ei olnud Krimmi okupeerimine ja jõhker mõjutustegevus Ida-Ukraina destabiliseerimiseks Kremli esimene stsenaarium. Algul loodeti Ukrainale käpp peale panna Janukovitši kaudu. Kui aga see ei õnnestunud, siis võeti juba jõhkramad meetmed. Praegu võib tõdeda, et too plaan B toimib tänu Lääne otsustusvõimetusele.
    Venemaa põlgus Lääne väärtusruumi suhtes on avalik juba pikka aega. Pehmete väärtuste organisatsioonid nagu Euroopa Nõukogu, OSCE ja teatud määral ka Euroopa Liit pole sellest putinliku põlguse keelest aru saanud, jäädes oma soovmõtlemise mullile truuks. Kes natukegi tolle koostöövõimetuse ajalugu tunneb või suudab teha järeldusi Vene-Georgia sõjast, peaks taipama, et Ukraina sündmustes pole midagi üllatavat.
    Miks on ilmselget nii raske märgata? Vastusesõnu on palju: soovmõtlemine, ärihuvid, mugavustsoon, otsustamatus, tugeva liidri puudumine ning „kasulike idiootide“ rohkus. Ainus keel, mida Putini Vene tegelikult mõistab, on jõud. Niisiis peab kõigi kergeusklike ja pehmete organisatsioonide altminekuid oma olemasoluga klattima NATO.
    Seniks aga tekib pehmetel organisatsioonidel küsimus – mida edasi teha? Käes on tõsine ümbermõtestamise aeg. Igal juhul mõjutati klassikalise külma sõja perioodil Venemaad teistmoodi – mitte NLKP Keskkomiteele demokraatiat, kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust õpetades.
     
     
    Autor: Andres Herkel, Vilja Kiisler
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.