Liberaal või limukas?

Kui laenu võtab valitsus, mida juhib peaminister, kelle meelest Eestil polegi vaja suurt narratiivi, ja millesse kuuluvad lennukilt raha külvata armastavad sotsid, läheb see laen eelarveaukude lappimiseks – kõige hullemal juhul aga palkade väljamaksmiseks ehk igapäevaseks ärasöömiseks. Tagasi maksma hakkavad seda laenu muidugimõista maksumaksjad, sest ega riigil ei ole kuskil mõnda salajast isekasvavat rahapada, millest valitsussektori võlakoormust likvideeritakse. Riigil on täpselt nii palju raha, kui ta maksumaksumaksjate käest kogub. Lapsetoetuste ja maksuvaba miinimumi suurenemise kiitjate rõõm jääb üürikeseks, sest arve tuleb kindlasti, aga sa ei näe seda mitte iialgi must valgel – lihtsalt võetakse maksutõusu vormis palgast maha ja kogu lugu.

Laenata on valitsusel ilmselt plaanis, sest nähtavasti usutakse, et seda plaani on avalikkusele kergem maha müüa kui maksutõuse. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles Postimehele, et riigil on põhjust laenata juhul, kui eelarve on nominaalses puudujäägis ja see on odavam kui reserve kasutada. Nominaalse puudujäägiga on aga  juba arvestatud. Rahandusministeerium teatab oma kodulehel muide, et nominaalne puudujääk on lähiaastatel põhjustatud „ajutistest teguritest“. Väga huvitav määratlus, eriti arvestades Putini tegevust Ukrainas.

Laias plaanis ei ole kuigi suurt vahet, kas laenuga hakatakse katma „struktuurset lollust“ või „nominaalset lollust“ , ühe ja sama „Raha ei ole“- tulemuseni viivad välja mõlemad. On hämmastav, kuidas vahel viimaseks liberaaliks ja südamega reformierakondlaseks peetud Jürgen Ligist on saamas sotside valitsuse raamatupidaja, kes peab oma ülesandeks vaid rehkenduse paikasaamist. Maailmavaatest ja põhimõtetest ta enam juttu ei tee.