Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pomm ettevõtlusele, miin isikuvabadustele

    Minu soovitus president Toomas Hendrik Ilvesele on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud ja 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudvad käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata, kirjutab Riigikogu liige Tõnis Palts (Isamaa ja Res Publica Liit).

    Mul on meie presidendile halb uudis – teda tahetakse häbematult petta. President jättis detsembris välja kuulutamata 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimist nõudva käibemaksuseaduse muutmise seaduse ning saatis selle ebaproportsionaalsusele viidates riigikogule tagasi. Ajutine valitsus tõi sisuliselt sama eelnõu uuesti parlamenti ning reformierakonna ja sotside häältega on see nüüd taas vastu võetud.
    Muudetud on küll pisiasju, kuid peamised probleemid on jäänud. Muuks kui kelmuseks ei saa nimetada teguviisi, kui neljaleheküljeline seletuskiri asendati 80leheküljelisega, et varjata: tegelik töö on endiselt tegemata, plaanitava muudatuse mõjuanalüüs puudub ning sellest tulenev tegelik kasu või pigem kahju on välja arvestamata. Seadus võeti vastu ettevõtlusorganisatsioonide tugevale vastusesisule vaatamata, ebaproportsionaalsuse küsimust pole lahendatud.
    Et 250 miljoni euro suurusest arvestuslikust maksuaugust 12% kätte saada, pannakse märkimisväärne lisakoormus peamiselt ausatele ettevõtjatele. Kui maksuaugu vähenemisega loodab valitsus saada aastas 30 miljonit eurot lisatulu, siis ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võib täiendav aastane koormus ettevõtjatele ulatuda pessimistlike arvestuste järgi kuni 80 miljonini. Optimistlikel hinnangutel aga „vaid“ 30 miljonini, mis raamatupidamislikult tähendab, et tegeldakse tulutu tühivehklemisega. Praeguste teadmiste juures on ilmne, et seaduse rakendumisest tulenev otsene koormus valitsus- ja erasektorile on kokku kindlasti suurem, kui loodetav tulu parema maksulaekumise näol.
    Veel üks nüanss. Seaduse raames tehtava mahuka, kuid mõttetu töö käigus kavatsetakse luua uus superandmebaas, kuhu talletatakse kogu tehingute kohta kogutav info. Maksuamet võib ju kinnitada, et see on hästi kaitstud, aga küsimus ei ole kaitstuses. Sellise andmekogu loomine on ohuks demokraatliku ning isikuvabadusi kõrgelt tähtsustava riigi väärtushinnangutele.
    Ebaproportsionaalne on ju ka optimism meie andmebaaside kindluse ja kõigi nendega töötavate inimeste lojaalsuse suhtes. Snowden muukis lahti FBI serverid, Aivar Sõerdi vallandasin ma rahandusministrina 2004. aastal maksuameti peadirektori kohalt, sest tema alluvad lekitasid süstemaatiliselt konfidentsiaalseid andmeid ja sorisid põhjendamatult maksuameti andmebaasides.
    Muide, ELi kohus tegi 8. aprillil otsuse, millega tunnistas kehtetuks andmete säilitamist käsitleva direktiivi. Kohtu hinnangul riivab direktiiv põhiõigusi eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele. Igaühe kohta andmete säilitamine, hoolimata sellest, kas inimene on potentsiaalselt kurjategija või mitte, ei ole kohtu arvates kuritegevusega võitlemiseks vajalik. Selles kontekstis on mitteproportsionaalne ka kõikide ausate ettevõtjate tehingute kohta andmete kogumine, et lokaliseerida väike osa kurikaelasid.
    Kui ettevõtjate arvutused on õiged, siis pannakse kõik ettevõtjad tegema tööd, mille ainus tulemus on kuskil serveris seisev megaandmebaas, mida maksuameti ametnikud saavad imetlemas käia.
    Rahandusministri ettepanekud lähtuvad eeldusest, et kõik ettevõtjad on olemuselt kuritegelikud ning nende tegevus suunatud ainult maksupettustele. Reformierakondlased väidavad, et ettevõtjad on nii rumalad, et ei saa aru, et see seadus on nende huvides, kuna aitab kaasa ausale konkurentsile. Kindlasti on seadusel ka positiivne mõju, aga kui ettevõtjad sellest aru ei saa, siis on see mõju ilmselt väiksem kui nende arvates kahjulik mõju.
    Probleem ei ole ainult käibedeklaratsioonide eelnõus. Reformi ja sotside koalitsiooni tekitatav kahju Eesti ettevõtlusele on rohkem kui 100 miljonit eurot aastas. Samal päeval hakkas riigikogu menetlema Reformierakonna järgmist meedet, mis puudutab firmaautodega seotud maksuseadusi ning tähendab ettevõtjatele ligi 50 miljoni suurust lisamaksukoormust.
    Kompensatsiooniks oma ettevõttevaenulike sammude eest pakutakse ettevõtjate päeva sisseseadmist. Isegi nõukogude ajal nägid kalurid angerjat ka väljaspool kalurite päeva. Kas ettevõtjate päev saab olema ainuke päev aastas, mil reformerakond ettevõtjaid ei kiusa?
    Minu soovitus president Toomas Hendrik Ilvesele on jätta ajutise populistliku koalitsiooni häältega läbi surutud käibemaksuseaduse muudatused veel kord välja kuulutamata. Iga terve talupojamõistusega või vähegi ettevõtlik inimene näeb, et see on nagu lihunikunoaga lüpsilehma küljest paremate palukeste lõikamine. On aeg, et Jürgen Ligi teeks oma kodutöö korralikult ära ning paneks lauale mõjuanalüüsi seaduse tegelikust koormusest ettevõtjatele ja mõistlikud ettepanekud maksulaekumise parandamiseks.
    Selle mõjuanalüüsi tulemusel võib muide selguda, et seaduse loojad ongi õigel teel. Riskiksime maksimaalselt üheaastase tulude kasvuga, mis on riigieelarve koostamise vea piirides. Aga võime hoida ära kavatsuse lühiajalise ja kaheldava kasu nimel ettevõtlusele kümneteks aastateks pomm kaela riputada. Samuti väldiksime maamiini poetamist isikuvabaduste teele ehk superandmebaasi loomise.
    Küsimus ei ole selles, kas kõnealune seaduseelnõu parandab maksulaekumisi. Kindlasti parandab. Aga enne selle vastuvõtmist peaksime olema kindlad, et selle tekitatav kahju on oluliselt väiksem, kui väidetav maksuaugu vähenemine.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Gaasitoru värvi alt kraabiti välja keelatud Vene osad. Leedu tülis vaadatakse ka Infortari firma poole
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.
Leedus lahvatas suur skandaal, kui selgus, et Leedu-Poola gaasitoru pandi keelust hoolimata kokku Venemaalt pärit osadest. Ühe versiooni järgi jõudsid keelatud osad lõunanaabrite juurde Eesti ettevõtte kaudu.