Ärivaidluste arv maailmas kasvab

Viimasel kolmel aastal on kohtutesse jõudnud ärivaidluste arv maailmas oluliselt kasvanud, selgus uuringust, mille viis läbi Eestiski tegutsev rahvusvaheline advokaadibüroo Eversheds koostöös Londoni King’s College´i ja Surrey ülikooliga. Selle käigus küsitleti üle maailma 82 suurettevõtte õigusdirektorit nende ettevõtete peetavate kohtuvaidluste erinevate aspektide suhtes. Küsitletud ettevõtetest 45% on viimasel kolmel aastal olnud kaasatud kahte kuni viide olulise mõjuga kohtuvaidlusesse. 15% vastanute puhul on selliste vaidluste arv olnud isegi kuus kuni kümme.

Miks vaieldakse? Eeskätt vaieldakse raha pärast. 70% ärivaidluste eesmärgiks on raha maksmise saavutamine. Silmas on peetud nii võla tasumise kui ka kahju hüvitamise nõudeid. 22% vastanutest on peamiseks kohtusse mineku põhjuseks nimetanud ettevõtte reputatsiooni. Nende jaoks ei olnud seega esmatähtis mitte rahasumma väljamõistmine, vaid oma ettevõtte kaubamärgi ja maine kaitse.

Kuna ärivaidluste puhul on olulisimaks liikumapanevaks jõuks majanduslik huvi, siis pole üllatav, et vaidlustega kaasnevaid rahalisi kulutusi (advokaaditasud, riigilõivud jm kulud) peetakse omakorda peamiseks põhjuseks, miks kohtusse ei minda. Seda isegi olukorras, kus edu saavutamist peetakse iseenesest tõenäoliseks.

Teiseks peamiseks kohtusse mittemineku põhjuseks on vaidluse kaotamisega kaasnevate võimalike rahaliste kohustuste kartus. Teatavasti peab kaotanud pool hüvitama vastaspoole mõistlikud kohtukulud. Näiteks peavad sellised suurpangad nagu Barclays, Deutsche Bank, UBS, Royal Bank of Scotland ja HSBC erinevate ekspertide hinnangul aastatel 2014 ja 2015 kohtuvaidluskulude ja võimalike vaidluskaotuste katmiseks reserveerima hinnanguliselt 8,5–10,6 miljardit eurot. Kolmandaks hoidutakse kohtusse pöördumisest, kuna kohtuvõiduga kaasnevat rahalist hüvitist peetakse liiga väikeseks.

Mille üle vaieldakse? Ärivaidlustes on kõige sagedasemaks vaidlusallikaks erinevad lepingulised küsimused. Paljud vastanutest rõhutasid põhjalikult läbimõeldud lepingutekstide koostamise tähtsust ning nimetasid hooletut suhtumist lepingute ettevalmistamisse peamiseks probleemide põhjustajaks. Lepingulistest vaidlustest 52% puudutavad lepingute lõpetamist ja sellega kaasnevat ning 45% vaidlusi lepingutingimuste üle.

Lepingulistele vaidlustele järgnevad vaidlused õigusaktide tähenduse üle, finantseerimisvaidlused, intellektuaalomandivaidlused, konkurentsiõiguslikud vaidlused ning töövaidlused.

Kohtuvaidlus versus kompromiss? Huvitaval kombel on enamik uuringus osalenutest seisukohal, et tavaliselt on kohtuvaidluse tulemus ette ennustatav. Üllatuslikuks on vaidlustulemust peetud üksnes kümnendikul juhtumitest. Samal ajal on pea kõik vastanutest väitnud, et nad annavad endast alati parima kohtuvaidluste vältimiseks ning erimeelsuste lahendamiseks kompromissi teel. Seetõttu tekib küsimus, et miks siis üldse lastakse end kohtusse kaevata, kui vaidlevad pooled arvavad end suutvat vaidlustulemust ette ennustada ning samal ajal soovivad kohtuvaidlust vältida. Miks siis sellisel juhul ei saavutata kompromissi?

Kõige tõenäolisem põhjus seisneb selles, et kohtusse pöördutakse läbirääkimistes tekkinud ummikseisu ületamiseks. Konfliktidel on kombeks eskaleeruda. Ummikseisu jõutakse tavaliselt siis, kui emotsioonid valitsevad objektiivse tegelikkuse üle. Paljudel juhtudel saavad ummikseisu jõudnud läbirääkimised uue hoo sisse just pärast seda, kui vaidlust on mõnda aega menetletud kohtus. Kohtumenetlusega kaasnev aja- ja rahakulu ning selgelt tunnetatav oht saada ebasobiv ning kaotava poole käitumist hukkamõistev kohtulahend mõjuvad tihtilugu kainestavalt. Seetõttu lahendatakse ka paljud kohtusse jõudnud vaidlused kompromissiga ilma kohtuotsuseni jõudmata.

Üheks põhjuseks, miks kompromissini ei jõuta juba enne kohut, on peetud ka seda, et ettevõtete siseselt pole CEO ja CFO olulistest vaidlustest piisavalt informeeritud. Uuringu käigus ilmnes, et CEO ja CFO on piisavalt informeeritud ja kaasatud üksnes ca 55% juhtumitest. CEO ja CFO kursis hoidmine vaidluse käiguga ning nende osalemine kompromissläbirääkimistel loob aga suuremad eeldused kompromissi saavutamiseks.

Mida peetakse advokaatide palkamisel oluliseks? Olulist tähtsust omavates vaidlustes palgatakse esindajateks reeglina advokaadibüroo ning seda isegi juhul, kui ettevõttel on endal piisavalt suur ja kompetentne õigusosakond. Advokaadibüroo valikul peetakse vastanute väitel võrdselt oluliseks nii büroo varasemat kogemust just vastavas valdkonnas kui ka üleüldist nutikust ja võimekust lahendada probleeme. Üllataval kombel on büroo enesekindlust kohtuvaidluse võimaliku tulemuse prognoosimisel nimetatud büroo valikul alles tähtsuselt viienda faktorina.

Ärivaidluste puhul kehtib selgelt ütlus “aeg on raha“. Seetõttu peetakse advokaadibüroo tegutsemiskiirust - nii menetlusdokumentide koostamisel, tõendite kogumisel kui ka kaasuse asjaolude endale selgeks tegemisel - kõige olulisemaks näitajaks kohtuvaidluse ettevalmistavas faasis. Kohtufaasis omab küsitletute jaoks kõige suuremat tähtsust büroo koostatud menetlusdokumentide kvaliteet ning tõendite kogumise võimekus. Advokaadi esinemisoskust ning kõneosavust istungil peetakse tähtsuselt järgmiseks.

Tulevikutrendid. Levinud on arvamus, et just majanduslangus on üheks oluliseks ärivaidluste katalüsaatoriks ehk majanduslanguse ajal ärivaidluste arv suureneb. Selline arvamus on vaieldav. Küll aga esineb erinevate uuringute kohaselt majanduskasvu ja kommertsvaidluste vahel tugev antikorrelatsioon ehk majanduskasvu tingimustes vaieldakse vähem.

Eesti puhul on siinjuures huvitav, et Eesti kohtute statistika kohaselt on tsiviilasjade, sh hagimenetlusasjade koguarv 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga mõnevõrra kahanenud. Seega on meil eelmisel aastal esitatud kohtutesse vähem hagisid, kui üleeelmisel aastal. Samas ei saa sellest teha järeldust, et Eestis oleks ärivaidluste arv tingimata langustrendis. Ka meil on mitu olulist ärivaidlusvaldkonda, mille puhul kohtuasjade arv on 2013. aastal hoopis tõusnud võrreldes aasta varasemaga. Evershedsi uuringus osalenute arvates pole ärivaidluste puhul lähiajal aga langustrendi ette näha.