Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piinlik enesemüük Vene kaardi abil
Eestis kultuskirjaniku staatust nautiv Indrek Hargla vaated tekitavad õõva, kirjutab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.
Enamgi, Hargla läks nii kaugele, et tõmbas võrdusmärgi poliitilise režiimi, riigi, rahvuse ja inimeste vahel. „Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingeid asju ajama,“ sõnas ta naisteajakirjale. Kirjanik, kelle töö ja rahvuse identiteet toetub keelele, taunib üldse igasugust vene keele kasutamist.
Ein Volk, ein Reich, ein Führer ehk üks rahvas, üks riik, üks juht oli arusaam, mida kasutati Natsi-Saksamaal ning millega näib joonduvat ka Hargla. Kui viha ühe režiimi või isegi riigi vastu olukorras, kus see õhutab ja viib läbi sõjategevust, võib olla õigustatud, siis inimeste samastamine režiimiga vaid nende rahvuse, kultuuri ja keele tõttu kuulub eelmise sajandi esimese poole õudu külvanud äärmusvaadete hulka.
Hargla aga ei peatu siin, ta kutsub boikoteerima mitte ainult Vene, vaid ka Eesti tootjaid, kes märgistavad oma kaupa ja reklaamivad end vene keeles. Hargla unustab, et temagi on ärimees, kes otsib oma teostele turgu. Enesemüügiks on vene kaardile mängimine kahtlemata kasulik, aga piinlikult odav.
Hargla õnneks ei ole mina ühtegi tema teost üheski keeles veel lugeda jõudnud, voolab ju minugi soontes lisaks eesti ja läti verele ka vene verd. Ei hakka ka. Boikoteerin.
Autor: Harry Tuul, Harry Tuul
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.