Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Heaolu saab hinnata mitmete näitajate põhjal

    SKP pole lõplik tõde inimeste heaolu kohta, kasutusel on palju näitajaid, kirjutab statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna vanemanalüütik Robert Müürsepp.

    Majanduse käekäigu ja ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatakse tänapäeval eripalgelisi näitajaid – majandusliku poole pealt sissetulekute, tarbimise ja toodangu näitajaid, aga ka rohkem sotsiaalsfäärile keskendunud inimarenguindeksit, õnneliku planeedi indeksit, tarbijate rahulolu uuringuid jpm, mille kohta avaldavad infot nii ÜRO kui OECD.
    Eestis on enim tsiteeritav majandusnäitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP). Näitaja pärineb suure depressiooni järgsest ajast, mil otsiti võimalusi majanduse trendide regulaarseks jälgimiseks. 1934 esitas Simon Kuznets SKP kontseptsiooni, mille eesmärgiks oli hinnata majanduses toodetavate hüviste hulka. Tagamaks riikidevahelist võrreldavust, kehtestati hiljem ÜROs näitaja rahvusvaheline standard. Euroopa Liidul on SKP arvestamise kohta selle standardi põhjal eraldi eeskirjad, milledele on antud seaduse jõud ja millede täitmine on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Eeskirjad puudutavad nii arvestusmetoodikat kui ka andmete avaldamise korda.
    Statistikaamet lähtub SKP arvutamisel Euroopa statistikute kogukonnale  kehtivatest ELi eeskirjadest. Nii on Eesti andmed võrreldavad nii Euroopa kui ka muu maailma riikide andmetega, kes oma majanduse edenemist ÜRO standardist lähtuvalt mõõdavad. Kuna meid ümbritsev maailm on pidevas muutumises, siis peavad muutuma ka selle maailma mõõtmise reeglid. Uue, maailma majanduse mõõtmist ajakohasena hoidva standardi juurutamine on rahvusvaheline suurettevõtmine, mis ÜRO riikides juba mõned aastad teoksil; Euroopas kulmineerub ühine standardivahetus sel sügisel.
    SKP pole lõplik tõde inimeste heaolu kohta. Väärtõlgenduste eest hoiatas juba SKP looja Kuznets, kes rõhutas, et ei ole õige võtta majanduse kvantitatiivseid mõõdikuid kvaliteedinäitajate pähe elik ühe majanduse kasvamine või kahanemine ei peegelda tingimata muutusi inimeste heaolus. Heaolu on suhteline mõiste ja seetõttu ei saa selle hindamiseks kasutada ainult majanduslikke näitajaid. Empiirilised uuringud on näidanud seoseid majandusliku heaolu ja õnne vahel. Kuid mis moel need teoks saavad, on palju keerulisem, kui suudavad meile näidata mistahes statistilised keskmised. 
    Peale SKP on rahvamajanduse arvepidamises veel mitmeid näitajaid. Näiteks ELi liikmemakse määratakse hoopis kogurahvatulu järgi. Kodumajapidamiste heaolu analüüsides peavad analüütikud oluliseks kasutatavat kogutulu. Majanduse tasakaalustatust välismaailma suhtes hinnatakse majanduse netolaenuandmise/võtmise järgi. Valitsemissektori jätkusuutlikkuse puhul hoitakse silma peal aga koondeelarvel ja riigivõlal. Igaühel neist näitajatest on rääkida oma lugu, mis ei ole SKP omast sugugi vähem tähtsad.
    Statistikaamet ei prognoosi ega ennusta, vaid mõõdab möödunud sündmusi. Euroopa riikidel on statistika tegemiseks oma aukoodeks, mis sisaldab 15 põhimõtet statistika kvaliteedi tagamiseks. Ametialane sõltumatus on neist esimene; statistiline konfidentsiaalsus, erapooletus ja objektiivsus vast enimtuntumad.
    Statistikute ülesanne on pakkuda avalikkusele infot eri valdkondade kohta ning anda sisendit teadlastele, uurijatele ja analüütikutele. Üksikute pusletükkide uurimine ajakirjandusliku luubi all võib olla küll korraks huvitav, ent pildiks ühendatuna on vaatepilt kordi põnevam. Alles sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonna aspekte katva tervikpildi olemasolul hakkab statistika rääkima sellest, kuidas meil riigina läheb.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.