Venemaa päästab meeleheitlikult rubla

10. oktoober 2014, 16:18
Vene rubla kurssi hoiab keskpank suurte tugiostudega
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141010/BORS/141019965/AR/0/AR-141019965.jpg

Venemaa on sel nädalal kulutanud rubla päästmiseks enam kui 3 miljardit dollarit, kuid sekkumine pole suutnud rubla langust peatada.

Viimases kvartalis nõrgenes rubla dollari suhtes koguni 14% ning Vene investeerimispanga UralSib Capitali andmetel peab keskpank sel aastal kulutama vähemalt 30 miljardit dollarit, et nõrgenemist aeglustada.

Lisaks majandussanktsioonidele teeb Vene valuutale jätkuvalt kahju nafta hinna langus ning globaalselt nõrk majanduskasv. Lisaks survestab tugev dollar arenevate turgude valuutasid.

Eile müüs Vene keskpank valuutaturul veel täiendavalt 1,5 miljardit dollarit, mis on suurim ühepäevane müüginumber alates märtsikuisest Krimmi referendumist, mil pandi müüki korraga 4,41 miljardit. Kokku on pank nädala jooksul kulutanud rubla päästmiseks 3,35 miljardit dollarit.

Rubla langeb edasi

Hoolimata panga pingutustest pole aga rubla kurss dollari suhtes erilist tõusu näidanud. Kurss on umbes 40 rubla lähedal, mis on rekordmadal tase.

„Keskpank püüab ära hoida kukkumist allapoole 40 rubla taset,“ rääkis BCS Financial Groupi peaökonomist Vladimir Tikhomirov, lisades, et hiljutised sekkumised valuutaturul on siiski üpris marginaalsed võrreldes märtsis kulutatud 25 miljardi dollariga.

Nordea peaanalüütiku Tõnu Palmi sõnul on sekkumiste eesmärk hoida vene rubla ja majanduse suhtes kindlustunnet. „Liiga kiire valuuta nõrgenemine põhjustaks soovimatult kõrget inflatsiooni, mis võib omakorda mõjutada valuuta nõudlust,“ rääkis Palm.

SEB privaatpangandusestrateegi Peeter Koppeli sõnul satub Venemaa riigieelarve pingelisse seisu juhul, kui nafta hind jätkab langemist. Toornafta hind on aga tänaseks langenud juba mitme aasta madalaimale tasemele ning välisanalüütikud ei näe langusel lõppu.

„Tavapäraselt sellises olukorras on lahenduseks devalveerimine, mis loob olukorra, et nominaalselt suudetakse siseriiklikud kohustused teatud mõttes täita,“ lausus Koppel. Samas muutuks sel juhul tavainimese jaoks importkaup kallimaks.

Veel üks võimalus on Koppeli sõnul panna tõsised piirangud kapitali liikumisele ja seega proovida kunstlikult kurssi hoida. „Minu arusaama kohaselt on neil meetmetel olnud ajalooliselt niivõrd suured kõrvalmõjud, et nende kehtestamiseks peab olema kas naiivne või meeleheitel,“ arvas strateeg.

Venemaa peaks kurssi muutma

Palm tõdes, et tegelikult on Vene majandusel ja rublal väga suur kasvupotentsiaal ning sealne elatustase võiks kordades tõusta. Seda aga juhul, kui tõmbutakse tagasi geopoliitilistest kriisidest ning valitakse rahvusvaheline koostöö. „Varem või hiljem nähakse, et edu on võimalik saavutada hoopis teiste vahenditega. Globaliseeruvas majanduses isoleerimine edu ei too,“ märkis Palm.

Lisaks on Palmi arvates Venemaal palju õppida näiteks Aasia riikidelt ning majanduslikult on riigile kasulik järk-järguline suunamuutus koostööks läänega. „Näiteks Hiina kiirem majanduslik edu on seotud just suuremas kaubanduskoostöös teiste suurte majandustega,“ arvas Palm.

Miks Venemaa keskpank valuutaturule sekkumisi teeb?

Vastab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel:

Kõige lihtsam seletus on, et kui kurss kukub, muutuvad välisvaluuta eest ostetavad sisendid erasektori ja tavainimese jaoks üha kallimaks. See aga pole suhteliselt madalal tehnoloogilisel tasemel olevale riigile kunagi kuigi mugav olukord. Seega üritab keskpank hoida oma valuuta globaalse reservvaluuta (USD) suhtes teatud kindlas vahemikus. Siinkohal on stabiilsus ka usaldusväärsus. Lisaks rubla kursi kukkumisele pole ettevõtetele meeltmööda ka valuutakursside kõrge volatiilsus, sest ka see kasvatab nende kulusid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. October 2014, 16:18
Otsi:

Ava täpsem otsing