Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sünged pilved Vene majanduse kohal

21. oktoober 2014, 00:01
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutab, et Venemaale investeerides tuleb täna igal juhul arvestada lisariskidega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141021/BORS/141029959/AR/0/AR-141029959.jpg

Stagneeruv Euroopa ja läinud nädalal viivuks korrektsiooniga flirtinud USA aktsiaturud kahvatuvad Venemaa majanduse nigelate tulevikuväljavaadete kõrval. Riskialtid Lääne investorid ei ole kõigele vaatamata meelt heitnud.

Kaubandussanktsioonid, langevad naftahinnad, Moody'se reitingukärbe ja Ukraina sõda on vaid mõned märksõnad, mis ennustavad idanaabri majanduse jätkuvat allakäiku. Samal ajal pakuvad sealsed aktsiad arenevate turgude seas soodsaimat ostukohta ja suur hinnasula peibutab Lääne raha üha enam.

Mõne päeva eest teatas reitinguagentuur Moody's, et kärpis Venemaa reitingu tasemele Baa2, mis on kahe sammu kaugusel nn rämpsreitingust ja jääb üsna samale tasemele kahe teise suurema analüüsimaja Standard & Poor'si ja Fitch Ratingsi varasemate hinnangutega.

Moody's ennustab, et Venemaa majandus langeb tuleval aastal 1% ehk enim alates 2009. aasta majandussurutisest ja mida kauem Ukraina konflikt kestab, seda enam saab pihta investorite usaldus. Samuti põhjendas reitingufirma pessimistlikumat prognoosi sellega, et juba mõne aja eest keerati lukku Vene äride ligipääs rahvusvahelistele rahaturgudele ning samal ajal kukuvad kivina toornafta hinnad.

Rubla päästmine pole vilja kandnud.

Löök on Venemaale seda valusam, et enam kui pool riigieelarve tuludest teenitakse energiaekspordilt. Sarnaselt naftahinnale jätkab keskpanga jõupingutustele vaatamata kukkumist ka rubla kurss. Ainuüksi oktoobri esimeses pooles kulutas Vene keskpank rubla päästmisele 12,95 miljardit dollarit. Seni tulutult.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm möönis, et hoolimata keskpanga rublat toetavatest sammude rubla nõrgenemine tõenäoliselt jätkub ja muutlik vahetuskurss kujutab investorite jaoks ka edaspidi riski. Vene rubla vahetuskurss on viimase 3 kuuga dollari vastu nõrgenenud 14 protsenti. Keskpanga reservid on käesoleval aastal kahanenud 11% võrra 452 miljardile dollarile.

Palm lisas, et Venemaa majanduskasvuriskid on paraku allapoole, sest halvenenud investeerimiskliima ja majanduse senisest nõrgema kindlustunde tulemusel langevad investeeringud ja kaasneb kõrgem hinnakasv. Teisest küljest on tema hinnangul tööturg on püsinud jätkuvalt tugev – tööpuudus ulatub täna kõigest 4,9 protsendini.

Nõrgem rubla ja sanktsioonid on mõjutanud ka inflatsiooni. Palm möönis, et hinnakasv on käesoleva aasta alguse 6%-lt kasvanud 8%-le. Selle tulemusena on aeglustunud reaalsissetulekute kasv, mis koos üldise ebakindluse kasvuga on jahutanud ka eratarbimist. Palm viitas, et jaemüügi kasv ulatus augustis vaid 1,4%-ni aastatagusega võrreldes, mis on Venemaa majanduse jaoks vähe.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et Vene majandusega on praegu seotud terve komplekt üksteist täiendavaid probleeme. Lisaks investeeringute langusele, mis aeglustavad majanduskasvu, lahkub riigist kapital.

Mertsina tõdes, et käsikäes sanktsioonidega on Venemaa üha enam hakanud asendama importi kohaliku toodanguga, kuna uute turgude leidmine võtab aega ning väliskaubanduse vähenemine mõjub majanduskasvule pikas perspektiivis pigem kahjulikult.

Võrreldes naftahinna langusega, on sanktsioonide mõju Mertsina hinnangul olnud Venemaa majandusele aga üsna tagasihoidlik, sest Venemaa on oma eelarvetuludes arvestanud oluliselt kõrgema naftahinnaga.

„Madalam naftahind vähendab naftatootmis- ja töötlemisettevõtete tulusid ning seab nüüd rangemad piirid avaliku sektori kulutustele,“ rääkis Mertsina, lisades, et Venemaa majanduskasv sel aastal aeglustub, kuid jääb aasta keskmisena napilt plusspoolele. Et aga majandus on süsteemselt nõrgenemas, prognoosivad panga analüütikud juba järgmiseks aastaks langust.

Majandust tüürib poliitika.

Tugevalt poliitikaga põimunud majandus tähendab investorite jaoks eeskätt seda, et äärmiselt volatiilsel turul võib üks poliitiline otsus vallandada enneolematu börsiralli või tekitada ka kõige riskialtimates spekulantides soovi kapituleeruda.

Samas ei näe mitte kõik investorid Vene majandust nõnda mustades toonides. USAs kauplevatesse ja Venemaale investeerivatesse börsilkaubeldavatesse fondidesse voolas ainuüksi läinud nädalal 49,1 miljonit dollarit.

Nädal varem kandsid investorid USA suurimasse Vene aktsiatele panustavasse börsil kaubeldavasse fondi Market Vectors Russia ETF 74 miljonit dollarit ja alates juulist on investorid fondi usaldanud tublisti üle 700 miljoni dollari. Tõsi, mullu sama ajaga võrreldes on fond tänini paarisaja miljoni dollariga miinuses. Raha sissevool on väldanud juba enam kui 10 nädalat.

Palm Lääne investorite ajutist optimismi ei jaganud. Ta nentis, et Venemaa aktsiahinnad on küll märkimisväärselt odavnenud võrreldes näiteks Euroopa aktsiatega, kuid sellel on ka omad põhjused. „Vene turule investeerimine on täna nagu Vene ruleti mängimine ehk poliitika ennustamine,“ rõhutas ta. „Arvestades nõrka makroväljavaadet ning jätkuvalt ebastabiilset keskkonda on täna vähe põhjuseid peale odavate hindade, miks investeerida Venemaa turule.“

Sarnaselt on meelestatud LHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi, kelle sõnul muudavad Vene aktsiaturu maailma odavaimaks välisinvestori vaenulikkus, nafta hinna langus ja majanduslangus. „Seega paraku ei julgeks küll Venemaa aktsiaturgu soovitada – soodsa hinna taga on kõrgem risk,“ nentis ta.

Vallikivi sõnul kauplevad Venemaa aktsiaid aktiivselt väike arv investoreid ning viimased aastad on populaarsust pigem vähendanud, turg on liikunud külgsuunas või alla ning poliitilised ohud on investorid ära hirmutanud. Need pangakliendid, kes kõigele vaatamata riski ei pelga, eelistavad suuri nimesid nagu Gazprom, Sberbank.

Teisest küljest on Tõnu Palmi kinnitusel Vene majandusel ülisuur kasvupotentsiaal energiaressursside ja muude rikkuste näol, mis aitaks tõsta Venemaa elanike elatustaset. Selle realiseerimine on tema sõnul paraku kinni suures osas vaid poliitilistes valikutes.

Ta viitas, et koostööle orienteerumine aitaks tuua riiki investeeringuid ning lõimida majandust kaubanduspartneritega, tagades kiirema heaolu ja stabiilsuse kasvu. „Sanktsioonide ajel on arendatud küll koostööd Aasia suunal, kuid see tekitab pikas perspektiivis küsimusi, kuivõrd seatakse ennast sõltuvusse järgmise sajandi majandushiiglasest Hiinast,“ täpsustas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. October 2014, 06:59
Otsi:

Ava täpsem otsing