Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naftaturu olukord Eestile soodus
NaftapuurtornFoto: Bloomberg
Nafta hindade langus maailmaturul ja sellega kaasnenud bensiinihindade langus soosivad Eesti tarbijaid, ettevõtteid ja majandust, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Maailmaturul on nafta hinnad langenud rohkem kui nelja aasta madalaima tasemeni. Põhjamere Brent toornafta hind on täna pärastlõunal 78,5 dollarit barreli kohta.
Järgneb Abeni kommentaar:
Eesti tarbija jaoks on naftahindade langus puhas võit - see tähendab varasemaga võrreldes varasiiret nafta eksportijatelt nafta importijatele ehk meile. Selle hinnalanguse arvel saab kas rohkem kütust kulutada ehk rohkem autoga sõita või tarbida midagi muud. Või siis hoopis kokkuhoitud kütuseraha säästa ja näiteks vähendada selle arvel laenukoormust. Kaks esimest suurendavad sisenõudlust ja sedakaudu ka sisemajanduse koguprodukti (SKPd) eeldusel, et meil leidub vabu ressursse suurenenud nõudluse reaalseks rahuldamiseks. Kui ei leidu, siis võib suurenenud nõudlus minna hinnatõusu ehk nominaalse SKP kasvu.
Ettevõtte jaoks tähendab see ühe tootmissisendi odavnemist, mis võib minna nii lõpptoodete hinnalangusesse, kui ka suuremasse kasumlikkusesse. Rahvusvahelises konkurentsis see Eesti ettevõtjaid ei aita, kuna naftahind on igal pool odavam.
Arvestades aga asjaolu, et naftatootjate jaoks tähendab nafta hinnalangus väiksemat tulu, võib see ühtlasi tähendada väiksemaid investeeringuid, mille sisendid võivad tulla näiteks Saksamaalt. Nii et kauge ringiga võib esmapilgul ilus hinnalangus meile negatiivsete arengutega tagasi tulla. Õnneks mõjutab Eestit selline tagasisidemehhanism siiski vähe.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.