Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Varjutus päikese­energia aktsiate kohal

    SolarCity töötajad paigaldavd päikese­paneele ühe eramaja katusele Californias Los Angelese lähedal.Foto: Bloomberg

    Kukkunud nafta hind, sektori liidrite kasinavõitu kvartalitulemused ja järgmise kvartali vähelubavad väljavaated on tõuganud päikese­energia aktsiad viimase aastaga korralikku miinusesse.

    Kuidas roheliselt investeerida?LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi:LHV klientide seas on vaieldamatult populaarseim aktsia Vestas Wind (VWS, Taani tuulikutootja – toim), kuid viimasel ajal on palju kaubeldud ka pärast majandustulemusi suure languse läbi teinud Canadian Solari (CSIQ) aktsiaga.Lisaks on ka sellised sümbolid nagu ASTI (Ascent Solar Technologies), JASO (JA Solar Holdings) ja SCTY (SolarCity Corporation).Mõni aeg tagasi kaubeldi väga aktiivselt First Solari (FSLR) aktsiaga, kuid praegu on kliendid selle suhtes äraootavad. Indeksfondidest võiks vaadata selliste sümbolite poole nagu TAN ja KWT.Laiemalt võiks rohelise energia puhul panustada indeksfondidesse Market Vectors Global Alt Energy ETF (GEX) ja PowerShares Global Clean Energy ETF (PBD).

    Samal ajal kui poolt tuhandet USA suurimat ettevõtet koondav S&P 500 aktsiaindeks on tänavu kerkinud 11%, sumpab 34 päikeseenergia sektoris tegutseva ettevõtte käekäigust tulu saav börsil kaubeldav fond Market Vectors Solar Energy ETF (KWT) aasta lõikes 5,33% sügaval punases ja on märtsi tipust kukkunud pea 37%.
    Vaid veidi paremini on läinud üleilmselt 29 päikeseenergia ettevõtet koondaval Guggenheim Solar ETFil, mis kaupleb New Yorgi börsil sümboli TAN all ja on suutnud end aastaga veidi üle 4% plussi vedada. Aasta tipust on aga seegi börsil kaubeldav fond kaotanud ligemale 40%.
    Tugev USA dollar, tõik, et energia eest tuleb välja käia üha vähem ja nafta hinnale ei näi lähiajal just palju tõusulootust, on pannud ka teist liiki taastuvenergiat tootvate ettevõtete aktsiate hoo raugema – vaid vähesed kogu sektorile nägemust võtvad fondid on aasta lõikes plussi jäänud. Needki õhkõrnalt.
    Liidrite taevas pilvine. Samalaadne on pilt maailma juhtivate päikeseenergia kontsernide puhul. Mullugi kolmandas kvartalis paari miljoniga kahjumisse langenud USA suurim katustele päikesepaneelide paigaldaja SolarCity kaotas läinud kvartalis 75 senti aktsia kohta, samal ajal kui Bloombergi küsitletud analüütikud olid oodanud 1,11 dollari suurust kaotust. Ettevõtte käive kerkis 20%, 58,3 miljonile.
    Aktsiale hoia-soovituse andnud Robert W. Baird & Co analüütik Benjamin Kallo rääkis Bloombergi uudistekanalile, et lähiaastatel ta ettevõttelt kasumisse jõudmist ei eelda. “SolarCity kulutab jõuliselt müügile ja turundusele,” põhjendas ta.
    Kõige paremini pole läinud ka USA suurimal päikesepaneelide tootjal First Solaril, mille käive kahanes läinud kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes 30%, 889 miljonile dollarile ja puhaskasum kukkus läinud aasta 195 miljonilt dollarilt 88,4 miljonile. Viimase kuuga on First Solari aktsia kaotanud üle 12% ja aasta lõikes ligemale 9%.
    Vägagi punane on pilt teisegi sektori hiiu, ­Canadian Solari jaoks, mille aktsia on viimase kuuga 11% alla kolisenud. Olgugi, et firma käive kasvas läinud kvartalis 86%, 914,4 miljonile dollarile, ja kasum pea neljakordistus, küündides 104,2 miljonile. Majandusnäitajate puhul tuleb silmas pidada sedagi, et sektori käibe- ja kasuminumbrid võivad üsna hüppeliselt kõikuda.
    Tulevaks kvartaliks ootab ettevõte 925–975 miljoni dollari suurust käivet, ent samal ajal prognoositakse varasema 22,9% brutomarginaali asemel 17–19% marginaali. Põhjustena loetleb kontsern dumpinguvastaseid tollimakse ja tugevnevat USA dollarit.
    Turutõkked andsid hoobi. Nii nagu Hiina rivaalid, sai Canadian Solargi löögi USAs juulis kehtestatud tollitariifidelt, mis piiras oluliselt odavate Hiina ja Taivani toodete sissevoolu. Sestap püüab ettevõte Euroopa ja USA asemel leida turge ka mujalt.
    Samanäoline on pilt USA suuruselt teise paneelide valmistaja SunPoweri jaoks. Ettevõte suutis läinud kvartalis teenida 30 senti aktsia kohta ehk 6 senti enam, kui olid oodanud FactSeti küsitletud analüütikud, ja kasvatada käivet mulluselt 619 miljonilt 704,2 miljonile.
    Neljanda kvartali suhtes jäi firma juhtkond siiski pessimistlikumaks, oodates müügituluks 575–625 miljonit dollarit. Analüütikud lootsid 50 miljoni dollari võrra suuremat müügitulu. Kasumit loodetakse teenida aktsia kohta 15–30 senti ajal, mil analüütikud loodavad selleks näitajaks 29 senti.

    Kuidas aktsiaid osta?Aktsiaid saab osta kõigi peamiste Eestis tegutsevate pankade vahendusel. Kui pank ei võimalda soovitud aktsiaid osta, tasub soovist teada anda oma maaklerile, kes selle võimalusel ostu­nimekirja lisab.Teenustasud:

    SEB pank: tasu 0,2% tehingusummalt + 14 eurot

    LHV pank: teenustasu 11 eurot + 0,3%

    Nordea pank: soetamiskulu privaatpanganduse klientidele 0,2% tehingumahust ja minimaalselt 20 eurot

    Swedbank: soetamiskulud kauplemiskonto kaudu minimaalselt 14,06 eurot või 0,15% tehingusummast

    Danske Bank: teenustasu 0,25% ja minimaalselt 31,96 eurot

    Allikas: Äripäev, pangad

    Odav ostukoht. Hoolimata nigelavõitu aastast, näevad paljud analüütikud siiski päikese­energiaaktsiatele pikaajaliselt võimast kasvupotentsiaali. Maailma suurimad majandused Hiina ja USA on lubanud lähima aastakümne perspektiivis fossiilkütuste heitkoguseid kõvasti kärpida ja kuigi päikeseenergia on vaid üks osa kõigist võimalikest taastuvallikatest, räägivad paljud näitajad selle kasuks.
    Tegemist on kõige odavama energialiigiga, mis ei vaja teiste taastuvallikatega võrreldes üüratult suuri investeeringuid. Plussiks on ka ajapikku vähenevad seadmete kulud ja riikide antav tugi.
    Rahvusvahelise Energiaagantuuri (IEA) teatel võiks 2050. aastaks saada päikeseenergiast peamine elektriallikas. IEA raporti järgi võiksid foto­galvaanilise päikeseenergia süsteemid selleks ajaks moodustada kuni 16% maailma elektrist ja päikesesoojusenergia omakorda 11%.
    Agentuuri tegevdirektori Maria van der Hoeveni kinnitusel on just kiire paneelide ja süsteemide kulude langus avanud päikeseenergiale lähikümnenditeks uusi perspektiive. Alates 2000. aastast moodustavad fotogalvaanilised paneelid kõige kiiremini kasvava taastuvenergia tehnoloogia maailmas. Samal ajal moodustab päikeselt saadav energia üleilmselt kasutatavast energiast tänini alla 1%.
    Pikaajalisele investorile, kel piisavalt külma närvi sektorit iseloomustavale ülisuurele volatiilsusele vastu panna, pakub praegune hinnasula kahtlemata üsna hea ostuvõimaluse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Airbus sõlmis Türgiga ligi 20 miljardi dollari suuruse tarnelepingu
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Turkish Airlines sõlmib Rolls-Royce Holdings ja Airbusiga lepingu lennukikomponentide kodumaiseks tootmiseks, mille väärtus on 20 miljardit dollarit, mis on osa eelmisel aastal välja kuulutatud suuremahulisest ostust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.