Hinnasõda naftaturul süveneb

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 28. november 2014 kell 9:05
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnasõda naftaturul süveneb
OPECi tippkohtumine Viinis.Foto: EPA
OPECi eilne otsus jätta naftakärped ellu viimata süvendab hinnasõda toornaftaturul veelgi ja heidab kinda Ühendriikide kildagaasitööstusele.
Tõik, et 12 tootja huve esindav OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon) jättis toodangumahud muutmata isegi pärast kõige järsemat toornafta hindade langust globaalse finantskriisi järel, viitab Bloombergi uudistekanali teatel osalt sellele, et kartell on oma kunagise rolli hüljanud.
Eilse Viinis peetud kohtumise otsus saatis naftafutuurid madalaimale tasemele alates 2010. aastast, mis tähendab, et löögi alla satub ka kildagaasitööstus. New Yorgis asuva Societe Generale'i naftauuringute juht Mike Wittner tunnistas, et pead on tõstmas uus ajajärk, mil Saudi Araabia ja OPECi asemel kujundab turg ise pakkumise. „See on tohutu. See on märk sellest, et nad heidavad rätiku. Turud on mitmeteks aastateks muutunud,“ ütles Wittner.
Kildaõli buum on paisutanud USA toodangu viimase kolme kümnendi kõrgeimale tasemele ja suurendab globaalset ülepakkumist. OPECi prognooside kohaselt langeb samal ajal globaalne naftajanu kuni 2017. aastani.
OPECi peasekretär Abdalla Salem El-Badri rääkis eilse tippkohtumise järel ajakirjanikele, et kartell jätkab järgmise kuue kuu jooksul tootmist 30 miljonit barrelit päevas ja samal ajal jälgitakse, kuidas turg sellele reageerib. „Me ei saada kellelegi mingeid signaale, me lihtsalt proovime leida õiglast hinda,“ lausus ta.
Londonis asuva BNP Paribas toormeanalüütik Harry Tchilinguirian nentis, et selle otsusega jätab OPEC hinnataseme täielikult turu otsustada ja pole võimatu, et praegu 71,76 dollaril barrelist kauplev Brenti toornafta hakkab testima 70 dollari piiri.
Samal ajal on ka OPEC ise surve all, sest naftahinna langus lööb mitmete liikmesriikide eelarved korralikult tasakaalust välja. Eriti tuliselt on toodangu piiramise poolt liikmesriigi Venezuela võimuesindajad. Riigi presidendi Nicolas Maduro sõnul on naftatulud kukkunud juba 35%. Riigi välisvaluutareservid on aga 11 aasta madalaimal tasemel.
Nigeeria oli sunnitud loetud päevad tagasi kolme aasta jooksul esmakordselt tõstma intressimäärasid ja valuuta devalveerima. Riigi rahandusministri Ngozi Okonjo-Iweala sõnul plaanitakse tuleval aastal valitsuse kulutusi kärpida 6% võrra.
USA Energiainfo agentuuri teatel on riigi naftatootmine kerkinud 9,077 miljonile barrelile päevas ehk kõrgeimale tasemele alates 1983. aastast. Tuleval aastal kasvab agentuuri prognooside järgi toodang juba 9,4 miljonile barrelile ehk kõrgeimale tasemele alates 1972. aastast.
Analüütikud leiavad, et energiaturul käib mäng stiilis „kes esimesena silma pilgutab“. Venemaa energiafirma Lukoili asepresident Leonid Feduni hinnangul võib OPECi poliitika USA kildaõlitööstuse krahhi vedada. „Kildaõli buum on samaväärne dot-com buumiga. Tugevad mängijad jäävad, nõrgad kaovad.“
Samas leidis Barclaysi toormeanalüütik Miswin Mahesh, et OPECi viimase otsus avas USAle võimaluse olla ise uus turuvalitseja, kelle järgi teised peavad joonduma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum