Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tugeva dollari aasta

17. detsember 2014, 15:14
USA dollar näitas sel aastal taaskord, et on valuutaturu turvasadam.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141217/BORS/141219718/AR/0/AR-141219718.jpg

Lõppevat aastat jäävad ilmestama Euroopa Keskpanga püüdlused võidelda deflatsiooniga, rubla järsk langus ning USA dollar, mis rahatrükkimise lõppemisega hakkas oluliselt tugevnema. Kuid kõneainet pakkusid ka teised valuutad.

Euro ligi kümneprotsendine nõrgenemine sel aastal dollari suhtes on olnud Euroopa Keskpanga kätetöö, kes asus võitlusse deflatsiooni ja nõrga majanduskasvuga ning langetas seetõttu baasintressi rekordmadalale tasemele.

Dollari tõusule on kaasa aidanud tugev USA majanduskasv ning Föderaalreservi üle 3 triljoni dollari suuruse võlakirjade ostmise programmi lõpetamine. Samas on ka Jaapan inflatsiooni ja majanduskasvu ergutamiseks nõrgestanud jeeni, mis euro vastu on kukkunud rohkem kui kuue aasta madalaima tasemeni. Kõik see ja lisaks veel teised rahaühikud iseloomustasid selle aasta valuutade kaalukaussi.

Dollariindeks on sel aastal märkimisväärse tõusu teinud. Tegemist on indeksiga, mis mõõdab USA dollari käekäiku 6 välisvaluuta vastu. Suurim osakaal sellest on eurol, mis moodustab üle 50 protsendi. Järgnevad Jaapani jeen, Briti nael, Kanada dollar, Rootsi kroon ja Šveitsi frank.

Dollarindeks hakkas tõusma juuli alguses, kui USA tööturult tulid oodatust paremad uudised. Kuna USA keskpank oli enda võlakirjade ostmise programmi sidunud otseselt töötuse määraga, võisid head uudised investoritele tähendada seda, et Föderaalreserv hakkab enda mitu aastat kestnud stiimulpaketti koomale tõmbama. Lisaks hakati turgudel üha enam uskuma, et Föderaalreserv tõstab varsti intressimäärasid, mis on alates finantskriisist püsinud rekordmadalal. Detsembri keskpaigaks oli dollarindeks selle aasta seisuga tõusnud 10 protsenti.

Nõrk euro. Sel aastal on euroala majandus kõikunud väikese tõusu ja languse äärel. Lisaks on euroala ohustamas deflatsioon ning sekkuma on pidanud Euroopa Keskpank, mis langetas septembris baasintressi rekordmadala 0,05 protsendile. Nõrk majanduskasv ja rekordmadal baasintress on omakorda survestanud eurot. Näiteks dollari vastu on euro sel aastal nõrgenenud 9,8 protsenti, olles sellega üks halvimaid arenenud valuutasid maailmas. Samas on nõrgem euro toetamas euroala perifeeriariike, kuna see soodustab nende eksporti ja seega ka majandustaastumist.

Euro langus dollari vastu ei pruugi ka järgmisel aastal läbi olla, sest investeerimispank Goldman Sachs prognoosib, et euro nõrgeneb praeguselt 1,24 dollarilt järgmisel aastal 1,15 dollarini. „USA majandus lõpetab 2014. aasta tugeva tõusuga ja jätkab kasvamist oodatust kõrgemas tempos,” ütles Goldmani strateeg Francesco Garzarelli. „Euroala ja USA rahapoliitika saab olema erinev ja seda näitavad nii majanduse, kui ka inflatsiooni väljavaade.”

Rubla – maailma nõrgim valuuta. Viimastel kuudel on rubla kurss Venemaa vastaste sanktsioonide ja nafta hinnaga kiire kukkumise teinud järsu languse. Nafta on alates juuni tipust kukkunud ligi 50 protsenti ning rubla on euro vastu kukkunud üle 50 protsendi.

Esmaspäeva öösel teatas Vene keskpank, et tõstab baasintressimäära 10,5%-lt 17%-le. Kuigi rubla sai keskpanga otsusest pisut tuge, langes see teisipäeval ikkagi uute rekordmadalate tasemeteni. Teisipäevase järsu langusega sai rublast halvim valuuta maailmas, ja seda Ukraina grivna ees.

Venemaa keskpanga andmetel võib Venemaa SKT järgmisel aastal langeda 4,5-4,7%, kui nafta hind on jätkuvalt samal tasemel ehk umbes 60 dollarit barreli kohta.

Nüüd kardavad analüütikud, et kuna rubla on nii kiire languse teinud, võib Venemaa selle edasise nõrgenemise vältimiseks võtta kasutusele kapitalipiirangud. Eile ütles SEB arenevate turgude strateeg Per Hammarlund Bloombergile, et keegi ei taha rublasid osta. „Meie valuutakauplejad teavitasid, et rublade ostmiseks pole ühtegi pakkumist tehtud,” ütles ta. „Me peame vaatama 1998.-1999. aastate kogemusi. Oleme paari sammu kaugusel kapitalikontrollist.”

Jaapani suur eksperiment. Kui Shinzo Abe 2012. aasta detsembris Jaapani peaministriks nimetati, oli tema valimisplatvormi löögirusikaks Jaapani majanduse elavdamine ja üle kümne aasta kestnud deflatsiooni lõpetamine. Selleks asus Jaapani keskpank ostma Jaapani võlakirju ning jeeni kurssi nõrgestama. Abenomicsi tagajärjel on jeeni kurss euro suhtes langenud rohkem kui 6 aasta madalaima taseme lähedale. Samas on analüütikud Abenomicsit nimetanud ka kui suureks eksperimendiks, kuna varem pole ükski riik nii agressiivselt üritanud deflatsioonist inflatsiooni jõuda.

Skandaalid suurpankade ümber. Eelmisel aastal alustati juurdlust maailma suurimate pankade üle, keda kahtlustati selles, et nad kehtestasid endale soodsad valuutakursid ning teenisid sellega tulu. Novembri alguses leidis süü ka tõendust ning suurpangad said miljarditesse ulatuvad trahvid.

USA, Briti ja Šveitsi ametivõimud leidsid, et pangad kehtestasid 5,3 triljoni dollari suurusel valuutaturul kokkuleppeid ja lõikasid läbi selle ebaseaduslikku kasu. Citigroupi trahv ulatus 1,02 miljardi dollarini, JPMorganil 1 miljardi dollarini. Lisaks neile pidid kukrut kergendama ka UBS, Royal Bank of Scotland, HSBC ja Bank of America. Kokku pidid pangad trahvideks maksma 4,3 miljardit dollarit. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. December 2014, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing