Vene raha juhib temperament ja usk dollarisse

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 21. detsember 2014 kell 6:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vene raha juhib temperament ja usk dollarisse
LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi leiab, et Venemaale investeerimine on hulljulge temp.Foto: Eiko Kink
Mõistmaks ühe või teise investeeringu tagamaid, ei pea alati sukelduma suhtarvude analüüsi peensustesse, vaid selgub, et investeerimisotsuste puhul on oluline roll mängida ka rahvusel.
Nõnda erinevad juba ainuüksi eestlaste ja siin elavate venelaste investeeringud sageli nagu öö ja päev. Vaatamata sellele, et Vene riigipea Vladimir Putin vannub oma sõnavõttudes lääne poliitikat eesotsas Ameerika Ühendriikidega sageli maapõhja, siis üht osa USA majandusest armastavad vene juurtega kodanikud palavamalt kui midagi muud – nende jäägitu lugupidamine kuulub USA dollarile.
Sama tendentsi on enda sõnul täheldanud ka Swedbanki privaatpanganduse investeeringute juht Tarmo Tanilas. „Dollari usku on vene kliendid kogu aeg olnud ja see on ka üks peamisi põhjuseid, miks valdava osa vene klientide portfellide tootluse mõõtmine käib erinevalt eestlastest dollarites, mitte eurodes,“ avaldas ta.
Vene klientide dollarilembust kinnitas ka LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi, kelle hinnangul on viimased sündmused trendile hoogu juurde lisanud. Viimaste kuude rubla langus on tema sõnul tähendanud seda, et rublasid niisama kontol ei hoita ning need on konverteeritud dollariteks või siis ostetakse rublas noteeritud aktsiaid.
Ärge tormake VenemaaleEge Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht
Meie panga soovitus klientidele on alati selline, et portfell peab igal juhul olema hajutatud. Kui kliendil on mõne konkreetse regiooni või riigi kohta selge nägemus, võib ta tõsta või langetada selle regiooni osakaalu. Selles valguses puudub meie soovituslikust portfellist Venemaa ja kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioon. Põhjuseks oli liiga kõrge risk ning sellele mitte vastav tootluse potentsiaal suure ebakindluse ning kõrge geopoliitilise riski tõttu. Tagantjärele hinnates osutus see õigeks otsuseks.
Kui vaadata, mis on Venemaa investeerimispotentsiaal, tuleb eraldi vaadata turu atraktiivsust lühiajalisemale kauplejale ja pikaajalisele investorile. Põhja püüdmine puudutab pigem kauplejaid, kes üritavad saada kasu ülemüüdud aktsiaid ostes ja lühiajalisele põrkele panustades. Ajalooliselt tasus alati osta siis kui turul oli paanika, mille tulemusena said aktsiad oluliselt ülemüüdud. Isegi parun Rotschild ütles juba 18ndal sajandil, et „aeg on osta siis, kui veri on tänavatel“. Viimased liikumised Vene valuuta- ning aktsiaturul küll näitasid paanika märke ning lühiajaline põrge on võimalik, kuid me ei soovitaks siiski ülikõrge riski tõttu eraisikust investorile sellele turule hetkel tormata.
Soovitame klientidele pikaajalist investeerimist, seega pigem keskendume Vene turu pikemajalisele väljavaatele. Pikaajalise investori jaoks ei ole otseselt nii tähtis kui allamüüdud ja odavad teatud aktsiad võivad olla, sest odavusel võib olla põhjus. Kuigi hind on ka oluline, siis pikaajalisi investoreid huvitavad eelkõige tuleviku ootused ja arengupotentsiaal. Venemaa aktsiatel oli ajalooliselt üks madalamaid P/E (hind kasumi kohta) suhteid maailmas, mis tähendas seda, et aktsiad olid suhteliselt odavad. Aga otsus investeerida sinna oleks osutunud valeks, kuna aktsiad olid odavad kõrge poliitilise riski ning ebakindla tuleviku väljavaate tõttu.
Kuigi aktsiad on veelgi odavamaks läinud ja on 2009. aasta põhja lähedal, siis Venemaa majanduse perspektiivid ja seega ka aktsiate tootluse väljavaated on hetkel väga kehvad. Venemaa majandus sõltub väga suures osas toormehindadest, eriti naftahinnast. Üle poole riigi ekspordimahust tuleb nafta ekspordist. Nafta hinnad on oma tippudest kukkunud üle 40% ja kauplevad praegu 60 USA dollaril barrelist, samal ajal kui Venemaa riigieelarve oli valmistatud arvestades hinnaga 95 dollarit barrelist. Naftahinna languse tulemusena on rubla kaotanud peaaegu poole oma väärtusest ning Vene keskpank pidi tõstma intressi 17%ni, et oma valuutat kaitsta ja võidelda inflatsiooniga.
Aga selline intress avaldab väga negatiivset mõju juba niigi sanktsioonide tõttu kannatanud majandusele. Selle tulemusena prognoositakse järgmisel aastal Venemaa majanduse langust kuni 5%, kui nafta hind jääb praegusele tasemele, mis on ka väga tõenäoline. Paljud analüütikud näevad, et hetke olukord on väga sarnane 1998. aasta kriisiga. Kui 1998. aasta sündmused peaksid korduma ja Venemaa ei maksa oma 670 miljardit dollari suurust riigivõlga tagasi, siis võib kriis levida üle maailma ja kannatavad ka teised turud. Kuigi usume et seekord maksab Venemaa oma võlad ikkagi kinni, soovitame siiski seda turgu vältida seni kui olukord seal ei hakka näitama paranemismärke ning ka naftahinnad ei hakka taastuma.
Kõik teed viivad USA börsile
Vallikivi täheldas, et kui eestlased on investorina pigem isetegutsejad ja hüppavad üsna kiiresti Balti turult USA turule, siis venelased seevastu soovivad rohkem arutada, kauplevad tihti koos sõpradega ning sellest sõltub ka turgude valik. Üldjuhul jõuavad tema sõnul kõik kliendid lõpuks ikka kõige aktiivsema ja likviidsema turu ehk USA väärtpaberituru juurde.
Erinevusi eesti ja vene rahvusest investorite käitumises on märganud ka Tanilas, kelle sõnul on need vene kliendid, kes investeerivad enda väärtpaberikonto kaudu, tavaliselt eestlastest temperamentsemad ning armastavad võtta suuri riske. Samuti olla nende investeeringud sageli sektorites, millega ise igapäevaselt kokku puututakse.
Swedbanki andmetel on panga varahalduse klientide seas nii residendist kui mitteresidendist vene kliente. Mitteresidente on arvuliselt ligi 40%, kuid nende varad moodustavad 60% vene klientide varadest ehk nende portfellid on suuremad. Aktiivsemalt kauplevaid klientide arv ei ületa panga teatel 5% klientide üldarvust kuna valdav osa vene kliente on valinud portfellihaldusteenuse.
Viimased arengud on muutnud ettevaatlikuks
Ajalooliselt on vene kliendid Swedbanki vahendusel Venemaalt ostnud eelkõige sealseid liideraktsiaid nagu Sberbank, Gazprom, Novatek ja Rosneft. Tanilas nentis, et viimase aja poliitilised arengud on muutnud kliente ettevaatlikumaks ning kohalikest aktsiatest on liigutud kas USA aktsiate või siis Venemaa riigivõla suunas, mille tootlus on viimasel ajal kõvasti tõusnud. „Venemaa riigi võimet oma kohustusi täita täna veel usutakse,“ põhjendas ta.
LHV teatel on tehingute aktiivsus jäänud eelmise aastaga võrreldes üsna ühele tasemele ning samal tasemel on ka klientide arv, kes teevad tehinguid otse Venemaale.
„Paraku on rubla kursi pea 50% langus tähendanud, et investorid on Vene turul üsna korralikult kõrvetada saanud,“ möönis Vallikivi. Micex indeks on küll aasta tippude lähedal, kuid see pannakse kokku rublades noteeritud aktsiatest. RTS indeks, mis vaatleb dollaris noteeritud aktsiaid on tippudest 50% madalamal.
Ühisosa on konservatiivsus
Ometi leidub eesti ja vene rahvusest investorite seas ka ühisjooni. Tanilas selgitas, et vene klientide portfellide strateegiad on sarnaselt eestlastega aja jooksul muutunud konservatiivsemateks ning kõige enam kliente on hetkel investeerinud reaalväärtuse strateegia kohaselt, kus aktsiaid on keskmiselt 15% ning võlakirju 85%.
Võrreldes eestlastega vahetavad vene kliendid varahalduse teenuse raames oma investeerimisstrateegiat harvemini ning on võtnud pikema investeerimishorisondi. „Reeglina on tegemist pikaajalise rahaga, mida ei ole igapäevategevuses vaja,“ rääkis Tanilas.
Ehkki Vene aktsiaturg on praegu konkurentsitult maailma odavaim, ei tormaks Tanilas ega Vallikivi enda sõnul sinna veel nii pea oma raha panustama. Tanilase hinnangul on praegu turul liiga palju on määramatust ning investeeringu riski-tulu suhe ei ole hea.
„Venemaa aktsiad on küll maailma kõige odavamad, aga peamine mure on selles, et kas neid investeeringuid täna ostes nad homme ka sulle kuuluvad,“ lausus ta. 1998. aastal kukkusid aktsiad pea 95%. Sel aastal on kukutud ligi 25%, kuid langeva rubla ja ebastabiilse nafta tingimustes võib üha kasvav paanika Tanilase sõnul turge veel märkimisväärselt kukutada. „Hetkel on tegemist langeva noa püüdmisega, kusjuures nuga langeb üha kiirema tempoga ja tal on väga pikk ja terav lõikepind.“
Sama meelt jäi ka Vallikivi, märkides, et idanaabri turule investeerimiseks on vaja olla väga julge ja praeguses situatsioonis klassifitseeriks ta selle pigem hulljulguseks. Samuti viitavat väga paljud märgid alates nafta hinnalangusest ja välissanktsioonidest kuni rubla devalveerimine ja keskpanga intressitõstmiseni nn täiuslikule tormile. „Sellises olukorras ootaks enne investeerimist pigem tormituulte vaibumist,“ rõhutas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum