Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene raha juhib temperament ja usk dollarisse

21. detsember 2014, 09:45
LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi leiab, et Venemaale investeerimine on hulljulge temp.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141221/BORS/141219618/AR/0/AR-141219618.jpg

Mõistmaks ühe või teise investeeringu tagamaid, ei pea alati sukelduma suhtarvude analüüsi peensustesse, vaid selgub, et investeerimisotsuste puhul on oluline roll mängida ka rahvusel.

Nõnda erinevad juba ainuüksi eestlaste ja siin elavate venelaste investeeringud sageli nagu öö ja päev. Vaatamata sellele, et Vene riigipea Vladimir Putin vannub oma sõnavõttudes lääne poliitikat eesotsas Ameerika Ühendriikidega sageli maapõhja, siis üht osa USA majandusest armastavad vene juurtega kodanikud palavamalt kui midagi muud – nende jäägitu lugupidamine kuulub USA dollarile.

Sama tendentsi on enda sõnul täheldanud ka Swedbanki privaatpanganduse investeeringute juht Tarmo Tanilas. „Dollari usku on vene kliendid kogu aeg olnud ja see on ka üks peamisi põhjuseid, miks valdava osa vene klientide portfellide tootluse mõõtmine käib erinevalt eestlastest dollarites, mitte eurodes,“ avaldas ta.

Vene klientide dollarilembust kinnitas ka LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi, kelle hinnangul on viimased sündmused trendile hoogu juurde lisanud. Viimaste kuude rubla langus on tema sõnul tähendanud seda, et rublasid niisama kontol ei hoita ning need on konverteeritud dollariteks või siis ostetakse rublas noteeritud aktsiaid.

Kõik teed viivad USA börsile

Vallikivi täheldas, et kui eestlased on investorina pigem isetegutsejad ja hüppavad üsna kiiresti Balti turult USA turule, siis venelased seevastu soovivad rohkem arutada, kauplevad tihti koos sõpradega ning sellest sõltub ka turgude valik. Üldjuhul jõuavad tema sõnul kõik kliendid lõpuks ikka kõige aktiivsema ja likviidsema turu ehk USA väärtpaberituru juurde.

Erinevusi eesti ja vene rahvusest investorite käitumises on märganud ka Tanilas, kelle sõnul on need vene kliendid, kes investeerivad enda väärtpaberikonto kaudu, tavaliselt eestlastest temperamentsemad ning armastavad võtta suuri riske. Samuti olla nende investeeringud sageli sektorites, millega ise igapäevaselt kokku puututakse.

Swedbanki andmetel on panga varahalduse klientide seas nii residendist kui mitteresidendist vene kliente. Mitteresidente on arvuliselt ligi 40%, kuid nende varad moodustavad 60% vene klientide varadest ehk nende portfellid on suuremad. Aktiivsemalt kauplevaid klientide arv ei ületa panga teatel 5% klientide üldarvust kuna valdav osa vene kliente on valinud portfellihaldusteenuse.

Viimased arengud on muutnud ettevaatlikuks

Ajalooliselt on vene kliendid Swedbanki vahendusel Venemaalt ostnud eelkõige sealseid liideraktsiaid nagu Sberbank, Gazprom, Novatek ja Rosneft. Tanilas nentis, et viimase aja poliitilised arengud on muutnud kliente ettevaatlikumaks ning kohalikest aktsiatest on liigutud kas USA aktsiate või siis Venemaa riigivõla suunas, mille tootlus on viimasel ajal kõvasti tõusnud. „Venemaa riigi võimet oma kohustusi täita täna veel usutakse,“ põhjendas ta.

LHV teatel on tehingute aktiivsus jäänud eelmise aastaga võrreldes üsna ühele tasemele ning samal tasemel on ka klientide arv, kes teevad tehinguid otse Venemaale.

„Paraku on rubla kursi pea 50% langus tähendanud, et investorid on Vene turul üsna korralikult kõrvetada saanud,“ möönis Vallikivi. Micex indeks on küll aasta tippude lähedal, kuid see pannakse kokku rublades noteeritud aktsiatest. RTS indeks, mis vaatleb dollaris noteeritud aktsiaid on tippudest 50% madalamal.

Ühisosa on konservatiivsus

Ometi leidub eesti ja vene rahvusest investorite seas ka ühisjooni. Tanilas selgitas, et vene klientide portfellide strateegiad on sarnaselt eestlastega aja jooksul muutunud konservatiivsemateks ning kõige enam kliente on hetkel investeerinud reaalväärtuse strateegia kohaselt, kus aktsiaid on keskmiselt 15% ning võlakirju 85%.

Võrreldes eestlastega vahetavad vene kliendid varahalduse teenuse raames oma investeerimisstrateegiat harvemini ning on võtnud pikema investeerimishorisondi. „Reeglina on tegemist pikaajalise rahaga, mida ei ole igapäevategevuses vaja,“ rääkis Tanilas.

Ehkki Vene aktsiaturg on praegu konkurentsitult maailma odavaim, ei tormaks Tanilas ega Vallikivi enda sõnul sinna veel nii pea oma raha panustama. Tanilase hinnangul on praegu turul liiga palju on määramatust ning investeeringu riski-tulu suhe ei ole hea.

„Venemaa aktsiad on küll maailma kõige odavamad, aga peamine mure on selles, et kas neid investeeringuid täna ostes nad homme ka sulle kuuluvad,“ lausus ta. 1998. aastal kukkusid aktsiad pea 95%. Sel aastal on kukutud ligi 25%, kuid langeva rubla ja ebastabiilse nafta tingimustes võib üha kasvav paanika Tanilase sõnul turge veel märkimisväärselt kukutada. „Hetkel on tegemist langeva noa püüdmisega, kusjuures nuga langeb üha kiirema tempoga ja tal on väga pikk ja terav lõikepind.“

Sama meelt jäi ka Vallikivi, märkides, et idanaabri turule investeerimiseks on vaja olla väga julge ja praeguses situatsioonis klassifitseeriks ta selle pigem hulljulguseks. Samuti viitavat väga paljud märgid alates nafta hinnalangusest ja välissanktsioonidest kuni rubla devalveerimine ja keskpanga intressitõstmiseni nn täiuslikule tormile. „Sellises olukorras ootaks enne investeerimist pigem tormituulte vaibumist,“ rõhutas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. December 2014, 10:14
Otsi:

Ava täpsem otsing