Halvimat börsi ei pea kaugelt otsima

Möödunud aasta parimaid ja halvimaid börse mõjutasid nii geopoliitilised sündmused, keskpankade stiimulpaketid kui ka erinevad majandusnähtused, mis üht või teist riiki kõigutasid. Nii näiteks leiame parimate börside edetabeli tipust Venezuela, mis on tõusnud tänu ülikõrgele inflatsioonile ja valuutakontrollile mitukümmend protsenti. Börse ei jätnud mõjutamata ka naftahinna järsk langus ning valuutade kõikumine.

Eelmise aasta parim börs oli Hiina Shanghai indeks, mis tõusis eurodes arvestatuna peaaegu 65 protsenti. Hiina majanduskasv on vaikselt hakanud hoogu maha võtma ning seetõttu on kasvu ärgitamise nimel aktiivselt asunud tegutsema Hiina keskpank. Sügisel pumpas keskpank kahte riigi panka 100 miljardit eurot, et piisavalt likviidsust tagada. Aasta lõpus kasvas uute stiimulmeetmete ootus, mis tagaks samuti piisavalt likviidsust finantssüsteemile.

Ka analüütikud on selles osas optimistlikult meelestatud. China International Capital Corp. strateeg Hanfeng Wang ütles Bloombergile, et ootused leebemate likviidsusolude pärast võib Hiina aktsiaturule veel suuremat hoogu anda. „Meediateadete järgi on keskpank väljastanud dokumendi, millega salastatakse mõned pankade deposiidid,” lisas ta. Wangi väitel ei pea pangad seetõttu lisareserve kõrvale panema.

Kuid eks Hiina ole ju ka arenev turg ja seetõttu on sellised kiired tõusud seal täiesti normaalne nähtus. Niisamuti käib see ka eelmise aasta kümne parima börsi kohta, mis samuti olid kõik arenevate turgude börsid.

Kõige parema tootlusega börs enda valuutas oli eelmisel aastal Argentina börsiindeks Merval, mis tõusis üle 55 protsendi. Järgnes 50protsendilise tõusuga Shanghai indeks ja 38protsendilise tõusuga Venezuela indeks. Esikümnes see siiski mingeid kategoorilisi muutusi võrreldes euros arvestatuna kaasa ei toonud.

Viimastel kuudel on palju räägitud Venemaast, naftast ja rublast. Aasta börside kokkuvõttes ei pääse me samuti neist kolmest. Nafta langus ja nõrk rubla kukutasid dollaripõhise Vene börsi RTS maailma halvimaks.

Nafta hind kukkus eelmise aasta tipust 50 protsenti ning rubla nõrgenes dollari vastu 40 protsenti. Sellises olukorras avastasid end kõige kehvemas seisus need investorid, kes hoidsid enda käes Vene aktsiaid dollarite eest. Eelmise aasta lõikes tõusis RTS indeksis ainult kolm ettevõtet ning ülejäänud 47 lõpetasid miinuspoolel.

Suurimate langejate hulka kuulus näiteks Vene konglomeraat Sistema JSFC, mis kukkus üle 85 protsendi, naftatööstuse konstruktsioonide tootja TMK AOA, mis kukkus 80 protsenti ning Vene lennufirma Aeroflot, milles aktsia langes 77 protsenti. Mõnevõrra paremini läks neil, kes ostsid rublade eest Vene aktsiaid. Näiteks langes rublapõhine Micex eelmisel aastal 5 protsenti, mis on oluliselt vähem kui RTS.

2013. aastal oli Kreeka üks parimaid börse, kuid eelmisel aastal oma kahvatu vari. Vahepeal juba tärkas lootus, et Kreeka on sujuval taastumisteel võlakriisist, kuid viimased sündmused Ateenast on selle õmbluse katki rebinud. Nimelt pole Kreeka presidendivalimised sujunud üldsegi ladusalt. Peaminister Antonis Samarase esitatud presidendikandidaat ei saanud eelmise aasta lõpus toimunud viimasel hääletusvoorul piisavalt hääli ning see tõi endaga kaasa erakorralised valimised.

Selline poliitiline torm raputab aga Kreeka suhteid kreeditoridega ning riigi väljavaateid euroala liikmeks jääda. Lisaks on Kreekas pead tõstnud kärpemeetmete vastane partei Syriza, kelle toetus on praegu võimul oleva Samarase partei Uus Demokraatia ees 3-4 protsendipunkti.

Kolmest Balti börsist suutis eelmisel aastal tõusta Vilniuse börs, ja seda ligi 8 protsenti. Tallinna ja Riia börs kukkusid vastavalt 8% ja 11%. Rohkem kui poole enda aktsiahinnast kaotas Tallinna börsil Silvano Fashion Group. Arco Vara aktsia kukkus 40 protsenti.