Kreeka börsi uperpallid

Kui esmalt tundus, et suuremad võnked toimusid Kreeka börsil  möödunud aasta lõpus ära ning valimiste eelne nädal jääb vaikseks, siis reedel hakkas börs taas rallima. Päeva jooksul tõusis börsiindeks ASE ligi 6%.

Rallile andis tõuke ka Euroopa Keskpanga neljapäeval avaldatud otsus viia sisse oodatust suurem võlakirjade tugiostuprogramm.

Hoolimata kespanga positiivsest sammust on Kreeka jaoks praegu väga palju kaalul. Nimelt võib peaminister Antonis Samarase sõnul viia opositsioonipartei Syriza võit pühapäevastel valimistel riigi lahkumiseni valuutaliidust lüüa rööpast välja ka majanduse taastumise.

See hirm langetas ka Kreeka börsiindeksit selle aasta alguses 4,2%. Võrdluseks on Euroopa aktsiate üldist liikumist peegeldav Euro Stoxx 50 indeks sel aastal hoopis rallinud 5,6%.

Kreeka aktsiad hakkasid tõusma pärast 2012. aasta märtsi, kui riik viis koos rahvusvaheliste laenuandjatega läbi ulatusliku võlgade mahakandmise.

Möödunud aasta märtsi keskpaigas tõusis Ateena börs kolme aasta tippu, kuid langes suve lõpuks taas 21 protsenti. Hilissügisel lahvatanud poliitilised probleemid kukutasid börsi veelgi ning aasta kokkuvõttes oli Kreeka börs maailmas halvemuselt kolmas. Sellest hullema tulemuse tegid mullu vaid Ukraina ja Vene börsid.

Kokku langes Kreeka peamine börsiindeks ASE möödunud aastal 28%. Kõige järsem kukkumise leidis aset detsembri alguses, mil valitsus teatas ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamisest ja tõusis oht, et ühel hetkel saab võimule vasakradikaalne partei Syriza ning Kreeka astub selle tulemusena eurotsoonist välja.

Kreeka laenukulud, mis käivitasid möödunud võlakriisi, tõusevad taas. 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus hüppas sel nädalal esimest korda alates 2013. aasta septembrist üle 10%.

Kolm päeva enne valimisi juhib gallupeid vasakradikaalne partei Syriza, kes on näidanud selget vastuseisu kasinusmeetmetele ning lubanud uuesti läbi vaadata Kreekale antud abipaketi tingimused.

Kreeka majandus kahanes kuue aasta jooksul neljandiku võrra, mis teeb kokku umbes 50 miljardit eurot. Töötuse tase on endiselt 25% ja see on kõrgem naiste seas. 1000 Kreeka majapidamist hõlmanud küsitlusest selgus, et 47% inimeste sissetulek ei kata nende vajadusi.