Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank trükib mitu miljardit eurot

    Eesti Panga president Ardo Hansson on rahatrüki vastane.Foto: Erik Prozes, Äripäev

    Euroopa Keskpank ostab enam kui triljoni euro eest võlakirju ehk alustab sisuliselt rahatrükki. Milline on Eesti Panga osalus võlakirja ostudes?

    Euroopa Keskpanga nõukogu kinnitas täna euroala majanduse ergutamiseks ja inflatsiooni elustamiseks enam kui 1 triljoni eurose võlakirjade tugiostuprogrammi. Selles osaleb ka Eesti Pank.
    Tugiostud algavad tänavu märtsis ja ulatuvad vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni. Iga kuu kulutatakse selleks 60 miljardit eurot, mis teeb kokku umbes 1,14 triljonit eurot. 60 miljardi hulka kuuluvad aga ka käimasolevad programmid.
    Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ja 92% läheb kapitalivõtme järgi riikide keskpankade vahel jagamisele. Eesti Pank peaks nende arvutuste järgi osalema ostudes kokku umbes 3,12 miljardi euroga. Täpsemad detailid selle kohta, mida kokku ostam hakatakse, otsustatakse Euroopa Keskpanga nõukogu järgmistel koosolekutel.
    Neljapäeval väljakuulutatud varaostude programmi võimaliku tulu või kahju jagamise kohta otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu, et Euroopa institutsioonide väärtpabereid ostavad euroala riikide keskpangad ja nende puhul rakendatakse riskide jaotamise põhimõtet. Need ostud moodustavad 12% täiendavatest varaostudest. Keskpankade muude täiendavate varaostude tulude-kahjude jagamist ei tehta.
    Täiendavatest varaostudest 8% ostab EKP ning selle puhul toimub samuti riskide jagamine kapitalivõtme alusel, kuna euroala riikide keskpangad on EKP osanikud.
    Kokkuvõttes tähendab see, et 20% täiendavate varaostude puhul rakendatakse riskide jagamist. Seega jääb suurem osa riiklike keskpankade võlakirjaostude võimalikust tulust või kahjust vastavale riiklikule keskpangale. Hüpoteetiliselt tähendab see, et juhul, kui ühel euroala riigil tekivad makseraskused, siis jääb laiendatud varaostuprogrammi raames ostetud võlakirjade krediidirisk suuremas osas vastavat võlakirja omava riigi keskpanga kanda. Eeldatavasti ostab iga riigi keskpank eelkõige oma riigi võlakirju, siis suuremas osas ei toimu ka võla ühelt riigilt teisele üle kandumist.
    Kuna Eesti riik on ainus, kes pole võlakirju emiteerinud, siis peame ostma muid võlakirju.
    “Eestis ei ole emiteeritud programmi raames ostetavaid valitsuse võlakirju, seetõttu on Eesti jaoks olulisem programmi lõppeesmärgist tulenev mõju,“ kommenteeris Eesti Panga presidendi Ardo Hansson.
     Hanssoni sõnul panustab esmalt rahastamistingimuste paranemine riikide majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas paraneb nõudlus Eesti ekspordi osas.
    „Kuigi vahetuskurss ei ole euroala keskpankade rahapoliitika eesmärk, võib varaostu programmiga kaasnev euro vahetuskursi nõrgenemine muuta meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Konkurentsivõimelisem majandus ning paranev ekspordinõudlus panustavad Eesti majanduskasvu,” rääkis Hansson programmi mõjudest.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.