Vaata, kui hästi kasvab sinu pension

Kui vaadata esimese vooruga liitunuid, siis on kõige rohkem raha kogunud endiselt LHV pensionifondide kliendid. Kõige suurem summa on pensionikontol progressiivse strateegiaga LHV Pensionifondi L klientidel ja sellele järgnevad ribiradapidi teised panga pensionifondid.

Samas on viimastel kuudel hakanud kiiremini vähenema vahe LHV pensioniklientide ja teistes pankades pensioni koguvate inimeste summade vahel. Näiteks esimeses voorus liitunutest näitab järjest paremaid tulemusi ka progressiivse strateegiaga Danske Pension 50 fond. Kõige vähem on pension kasvanud SEB ja Swedbanki konservatiivse strateegiaga fondides.

Nende pensionikogujate jaoks, kes on asunud pensioni koguma üheksandas voorus ehk aastal 2009, avaneb oma pensionikontot uurides hoopis teistsugune pilt. Viimase viie aastaga on parima tulemuse teinud Swedbanki, Nordea ja SEB pankade kõige agressiivsemalt investeerivad fondid. Neile järgneb Danske progressiivse strateegiaga fond. LHV panga pensionifondid asuvad selles järjestuses alles tabeli teises pooles.

Kõige populaarsemad teise samba pensionifondid on progressiivse strateegiaga, millel on lubatud investeerida kuni 50% varast aktsiatesse. Nende fondide lühiajalisi tootlusnumbreid kõrvutades avaneb erakordne pilt. Nimelt ületab nii Danske Pension 50, Nordea Pensionifond A, SEB Progressivse Pensionifondi kui ka Swedbank Pensionifond K3 üheaastane tootlus 10%. LHV oma pensionifondiga L jääb 3,42%-lise tootlusega pikalt maha. Sarnane pilt avaneb ka kolmeaastase tootluse puhul, kus teised fondid on juba LHV-d edestamas. Vaid 5- ja 10-aastase tootluse poolest on LHV teistest ees, kuid sedagi üsna napilt. Mis tähendab, et konkurendid astuvad mõne aasta eest edukaimale fondivalitsejale LHV üha teravamalt kandadele. Võrdluseks võib tuua, et kui möödunud aasta lõpu seisuga oli Swedbanki pensionifond K3 investeerinud aktsiatesse pea kogu lubatud 50% varast, siis LHV pensionifondi L varadest moodustasid aktsiad vaid umbes 13%. Lisaks sellele oli aga umbes 10% varadest paigutatud kinnisvarafondidesse.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann tõdes möödunud aasta lõpus, et ta tunnetas aktsiaturgudel olulisi riske, mis lõpuks ei realiseerunud. Ta tunnistas, et need, kes julgesid mullu võtta suuremaid riske, saavutasid ka kõrgema tootluse.

Võlakirjaturgudel läheb LHV pensionifondidel veidi paremini kui teistel. Kõige konservatiivsematest pensionifondidest, mis investeerivadki vara peamiselt võlakirjadesse, on hetkel kõige parema üheaastase ja kolmeaastase tootlusega LHV pensionifondid XS ja S. Nendest on napilt maas Nordea konservatiivne fond C. Kõigi kolme nimetatud fondi üheaastane tootlus ületab 6%. Üldiselt võib öelda, et kui möödunud aastal hakkasid agressiivsemate fondide tootlused sarnanema konservatiivsete fondide omadega, siis nüüd on esimesed siiski tugevalt ette rebinud.

Pensionifondi on võimalik vahetada kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Juhul kui soovitakse, et osakute vahetamine toimuks mai alguses, tuleb avaldus esitada hiljemalt 31. märtsil.

Äripäev annab õige pea põhjalikuma ülevaate ka iga panga pensionifondide tegevusest möödunud aastal.

KÕIGE SUUREMAKS on Äripäeva hinnangul paisunud nende inimeste II samba portfell, kes on oma raha paigutanud LHV Panga Pensionifondi L.

VÕTTES ALUSEKS, et pensionikoguja on saanud Eesti keskmist palka ja liitunud pensionisüsteemiga esimeses voorus (sõlminud pensionilepingu hiljemalt 30. aprill 2002), on LHV Pensionifond L-iga liitunute portfell väärt 8100 eurot, mis annab tootluseks 35% (maksed fondi ulatuvad 5988 euroni).

TEGEMIST ON progressiivse fondiga, mis võib investeerida aktsiatesse kuni 50% varast. Ülejäänud vara investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, teiste investeerimisfondide osakutesse või aktsiatesse ja muusse varasse.

Fond on aga viimasel ajal käitunud üsna konservatiivselt, sest detsembri lõpu seisuga oli otse või kaudselt investeeritud aktsiatesse vaid napilt 13% fondi varast.

SUUREM OSA aktsiatest on investeeritud Baltimaadesse.

Alates asutamisest on fondi tootlus 132,09%, mis on siiani II samba pensionifondide hulgas kõige suurem.

Napilt jääb maha konservatiivse riskitasemega LHV Pensionifond S, mis investeerib oma vara võlakirjadesse. Oluline osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, mille emitendiks on erasektori äriühingud.

FONDI TOOTLUS alates asutamisest on 97,81 %.

 

PENSIONIKOGUJA on terve kogumisperioodi jooksul raha kogunud vaid ühte pensionifondi.

Pensionikoguja on jätkanud 2010. aastal makseid.

PENSIONIFONDI OSAKUD on laekunud pensionikoguja kontole iga kuu kõige aktiivsemal päeval (tavaliselt 15.–20. kuupäev).

PENSIONIKOGUJA BRUTOPALK on võrdne Eesti keskmise palgaga.

Arvestatud on sisenemis- ja väljumiskuludega.

NÄIDE: I liitumisvoorus ehk enne 2002. aasta aprilli LHV fondiga M liitunud pensionikoguja on teeninud portfelli pealt oletuslikult 31,3% kasumit (fondi sisse makstud 5988 eurot, väärtpaberiportfell väärt 7863 eurot).

 

AGRESSIIVNE: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 75%

PROGRESSIIVNE: kuni 50% aktsiatesse

TASAKAALUSTATUD: kuni 25% aktsiatesse

KONSERVATIIVNE: võlakirjafond

Punane värvus näitab, et portfell on miinuses, ja roheline, et plussis