Eesti Pank ütles eelmise aasta alguses, et bitcoini puhul on tegemist probleemse skeemiga, kuna skeemi omanik ei ole tuvastatav, rahaloome ei ole arusaadav ning virtuaalraha hind on kõikuv ja äärmiselt ebastabiilne. Ka Finantsinspektsioon on avaldanud oma kahtlusi bitcoini osas, öeldes, et tegemist ei ole rahaga.
„Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või mis iganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Peamiselt seadusandjate vastumeelsuse tõttu tegi bitcoini hind eelmisel aastal järsu languse, kukkudes üle 60%.
Paremad ajad ees. Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga tõdeb, et bitcoini paremad ajad on kindlasti ees. „Bitcoin kui tehnoloogia ei kao kuhugi, see on ja jääb! Bitcoin kui toode on samuti alles arenemas ja kasvamas. Eelmise aasta jooksul kasvas kogu krüptorahanduse ökosüsteem väga kiiresti,“ ütles Sauga.
Eelmisel aastal kasvasid kõik numbrid alates uutest tehnoloogiaga tegelevatest ettevõtetest ja töökohtadest lõpetades bitcoinides tehtud ülekannetega, mis kasvasid 50%, ning investeeringutega, mis kasvasid 2014. aastal koguni 342% (2013 $96m, 2014 $335m). Ainus number, mis kogu krüptorahanduse ökosüsteemis vähenenud, on kurss. See võib Sauga sõnul olla seotud dollari tugevnemisega.
Et Eestis soodustada bitcoini kasutamist, on krüptoraha liit levitanud informatsiooni, korraldanud koolitusi ja erinevaid üritusi. „Muu hulgas teeme koostööd ja oleme käinud koolitusi tegemas näiteks EASis ja Rahapesu Andmebüroos,“ ütles Sauga. Näiteks möödunud laupäeval toimus ka krüptorahade teemaline konverents Coinfest Estonia, kuhu kogunesid bitcoini entusiastid.
Eesti Krüptoraha Liidu üks asutajaliige ja advokaadibüroo Glikman vandeadvokaat Priit Raudsepp lisas, et liit hoiab end pidevalt kursis ka bitcoini arengutega väljaspool Eestit. „Kui Eesti senise seisukoha järgi kohaldub bitcoinidele tavamääras käibemaks, siis üheks tugevaks positiivseks uudiseks on Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu Kohtus väljendatu. Komisjon ei jaga Eesti seisukohta," ütles ta.
Krüptoraha Liit asutati eelmise aasta novembris ning alates sellest on arendatud koostööd regulaatoritega rahandusministeeriumist ja Rahapesu Andmebüroost, et leida lahendusi tänasele olukorrale Eestis. „Meie juristid on koostanud analüüsi bitcoini sobivuse kohta Eesti juriidilises keskkonnas ning oleme koostanud ärikeskkonna ülevaate Eesti kohta,“ ütles Sauga. Mõlemad materjalid leiab ka Krüptoraha Liidu kodulehelt www.kryptoraha.ee. Sauga lisas, et liit on koostamas rahataotlusi erinevate krüptorahandusprojektide tarvis ja teeb koostööd ka Tallinna ülikoolidega, edendamaks krüptorahade teemalist haridust.
Eestis investeeringute osas vaiksem. 2013. aasta aprillis võis arvata, et tulekul on bitcoinibuum, kuna eestlased olid venelaste järel maailmas teisel kohal, kes sisestasid kõige rohkem Google'i otsingumootorisse sõna „bitcoin“. Selleks ajaks oli bitimündi hind kerkinud aasta alguse paarikümnest dollarist 266 dollarini.