Sõda Jeemenis naftahinda püsivalt ei kergita

Artikkel

- Börsiuudised
- Birjo Must
- 26. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõda Jeemenis naftahinda püsivalt ei kergita
Saudi Araabia alustas eile rünnakuid Jeemenis.Foto: EPA
Eile Lähis-Idas lahvatanud konflikt pani naftahinnad taas rallima ning tõi turgudele ohtralt ärevust. Analüütikud jäävad naftahinna edasise tõusu osas siiski skeptiliseks.
Saudi Araabia alustas neljapäeval koos oma Pärsia liitlastega sõjaväeoperatsiooni Jeemenis. Saudide selgitusel on operatsiooni eesmärk taastada Jeemeni valitsus, mis varises kokku pärast seda, kui mässajad hõivasid riigis suuri maatükke.
Möödunud neljapäeval pärast USAs avaldatud toodanguandmeid langema hakanud naftahind tegi eilsete sõjauudiste peale järsu 6% hüppe.
Üle 26 miljoni elanikuga Jeemenil on USA Energiaagentuuri kinnitusel umbes 3 miljardi barreli eest teadaolevaid naftareserve.
Regiooni vaeseim riik Jeemen on peamine sihtmärk USA võitlusele Al Qaedaga ning riigi võimalik kokkuvarisemine toob kaasa suuri raskusi Obama administratsioonile, mis seisab silmitsi piirkonna ebastabiilsuse ja radikaalse ekstremismi kasvuga. 2011. aastal ehitas CIA Saudi Araabia kõrbesse baasi, kust korraldada droonirünnakuid Jeemenisse.
Kõrvuti Süüria, Iraagi ja Liibüaga on Jeemenist saamas neljas riik, mis tüürib poliitilisse killustatusesse ja ebastabiilsusesse pärast Araabia kevadet neli aastat tagasi.
Tähtsusetu riik, oluline asukoht
„Jeemen pole küll olulise tähtsusega naftatootja, kuid see paikneb nii geograafiliselt kui ka poliitiliselt väga olulises Lähis-Ida osas,“ rääkis CMC Marketsi peastrateeg Ric Spooner. Seega on turgudel lahvatanud hirmul kasvamiseks piisavalt alust.
Kuigi Jeemen annab vaid vähem kui 0,2% globaalsest naftatoodangust, siis asub riik tõepoolest väga lähedal maailma energiakaubanduse keskusele. Esiteks jagab riik piiri Saudi Araabiaga, mis on maailma suurim naftaeksportija. Teiseks paikneb see tähtsa sadamaala läheduses, kust liiguvad naftatankerid mööda Pärsia lahte läände. Sealt liikus USA Energiaagentuuri (EIA) andmetel 2013. aastal läbi 3,8 miljonit barrelit naftat ja bensiini päevas. Kui see punkt suletakse, siis võib see lõigata tankerite läbipääsu Pärsia lahest Suessi kanalile ja see omakorda nõuaks transpordilt täiendavat aega ning raha.
Nõnda hüppasidki naftahinnad eile pea 6% pärast seda, kui regiooni võim alustas mässuliste pommitamist. Pealelõunaks oli Brenti toornafta barreli hind siiski veidi stabiliseerunud 58,32 dollarile barrelist.
Võib halvata transpordi
Üle 30aastase naftatööstuse kogemusega Vautrain&Co juhi John Vautraini sõnul võivad Jeemeni tuhanded naftabarrelid jääda märkamatuks, kuid miljonid barrelid Saudi Araabiast lähevad maailmale vägagi korda. „Saudi Araabia on tõsiselt mures Jeemenis kasvavate rahutuste pärast,“ kinnitas Vautrain uudisteagentuurile Bloomberg.
Jeemen tootis 2013. aastal umbes 133 000 barrelit naftat päevas, mis teeb sellest USA Energiaagentuuri kinnitusel suuruselt 39. tootja. Riigi tipptoodang ulatus 2001. aastal 440 000 barrelini päevas.
Turgude peamine mure on see, et sõjategevus halvab nafta transpordi. Suessi kanal ja SUMEDi torustik on ühenduseks Egiptuse sadamate ja Vahemere sadamate vahel. Juhul, kui peamine laadimispunkt peaks suletama, ei saa laevad, mis veavad naftat Euroopast ja Põhja-Aafrikast Aasiasse, kasutada kõige otsemat teed.
Sõltumatu geopoliitika eksperdi Theodore Karasiki sõnul kujutab sõjategevuse eskaleerumine Jeemenis suurimat ohtu just rahvusvahelisele naftatranspordile. „Valitseb mure, et mida vähem juhitavaks muutub Jeemen, seda rohkem võib see muutuda regiooni piraatluse keskpunktiks,“ lisas ta.
Jätkuvat tõusu ei prognoosita
Seda, et naftahind püsiva suuna üles võtab, välisanalüütikud siiski ei usu. Kuni naftatranspordi peamised sõlmpunktid Pärsia lahel töötavad, jätkub kõik vanaviisi. IHS Energy Insighti asepresidendi Victor Shumi sõnul on loomulik, et turuosalised on veidi üles ässitatud, kuid tõenäoliselt jääb see ajutiseks nähtuseks. „Naftatoodangus pole veel füüsilisi katkestusi ja igal juhul ekspordib Jeemen vähe naftat,“ märkis ta.
Shumi hinnangul juhib naftahinda peamiselt siiski nõudluse ja pakkumise tasakaal. „Turul on palju üleliigset naftat, mis otsib ostjat. Täna on tegemist ostjate dikteeritava turuga. Isegi kui Jeemeni toodang halvatakse, pole nende tarbijatel mingit probleemi alternatiivse toodangu leidmisega,“ lisas Shum.
Ainuke risk kerkib Shumi sõnul juhul, kui geopoliitilised pinged eskaleeruvad ja see viib globaalselt olulise naftakauplemise katkestusteni.
Ka Phillip Futuresi investeerimisanalüütiku Daniel Angi kinnitusel on globaalne naftatootmine nii tugev, et lühiajalise kõikumise järel naftahind siiski tõusma ei hakka.
Eriarvamused kahe hiiglase vahel
Konflikti taga on Jeemeni valitsuse kokkuvarisemine pärast seda, kui mässajad hõivasid riigis suuri maatükke. See omakorda tegi meele mustaks OPECi suurima naftatootja Saudi Araabia võimudel. Riigi võimude kinnitusel on Shia Houthi mässajad Iraani šiiitide käepikendus ning seepärast on võimud lubanud anda endast kõik, et neid peatada.
Saudi Araabia vedas eest OPECi novembrikuist otsust mitte vähendada naftatootmist allapoole 30 miljoni barreli päevas. Iraani naftaministri Bijan Namdar Zanganehi kinnitusel polnud lahendus kooskõlas sellega, mida Iraan soovis. OPECi otsus ja kasvav tootmine USAs on vedanud naftahinnad kuue aasta põhja.
Vautraini sõnul on pikemas perspektiivis Iraani jaoks kasulik naftatarnete rikkumine. „Nad soovivad omada kontrolli Saudi Araabia ja Iraagi üle. Neile see meeldiks,“ lisas Vautrain.
Houthi mässulised aga, kes järgivad islami šiiitide üht haru, kinnitavad, et nad tegutsevad Iraanist sõltumatult ja esindavad vaid oma grupi huve.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kütused
Hetkel kuum