Investor Toomas: läksin püüdma kukkuvat nuga

Kätte lõigata ma siiski ei pelga, sest olen kalakasvataja osanike ridadesse kuulunud juba alates 2013. aasta novembrist ja sektori arengutel pingsalt pilku peal hoidnud, uskudes jätkuvalt, et maailma suurim forellitootja ning üks suurimaid lõhetootjaid on pikaajaliselt hea investeering.

Viimaste nädalate langust on olnud aga suisa lust vaadata, sest aimasin edasist kukkumist ette ja 18. märtsil võtsin kasumit ning müüsin 200 aktsiat hinnaga 244,5 Norra krooni tükist. Tehingult teenisin kasumit 13 700 krooni ehk ligemale 1550 eurot.

Leroy aktsia tänavusel 13% kukkumisel on palju põhjuseid. Esiteks jäid börsifirma esimese kvartali tulemused analüütikute ootustele alla: Reutersi analüütikute oodatud 463 miljoni Norra krooni suuruse ärikasumi asemel teeniti ärikasumit 435 krooni ning oodatud 3,53 miljardi kroonise käibe asemel vaatas aruandest vastu 3,26 miljardi krooni suurune käibenumber. Kuigi veidi jäi ootustele alla ka välja lubatud dividend, siis 12 krooni aktsia kohta ehk veidi üle 5% dividenditootluse üle oleks nullintresside ajastul patt nuriseda.

Kalakasvatajate aktsiaid on neil päevil räsinud aga ka Norra toiduohutusameti kahe nädala tagune teade selle kohta, et Hiina võimud keelasid lõhe impordi kolmest piirkonnast ja Norra mereandide nõukogu direktor Sigmund Bjoergo rääkis Aftenpostenile, et kui kahe riigi toiduohutusasutuste omavaheline dialoog ei parane, võib järgneda täielik impordikeeld. See oleks valus löök, sest teadupärast on Hiina Norra tootjate jaoks väga oluline sihtturg.

Tagatipuks leidis Norra finantsinspektsioon hiljaaegu, et Leroy finantsaruanne ei kajastanud piisavalt vajalikku informatsiooni, kust, tõsi küll, ühtki olulist viga ei leidud. Olgugi, et Leroy on lubanud 2014. aasta kinnitatud aruandes vead paranda, võivad taolised teated teinekord investorites ärevust tekitada.

Kõigele eelpool väljatoodule vaatamata peitub aktsia languse kõige suurem kurjajuur minu hinnangul aga sootuks mujal. See pahalane on Norra Nordea panga analüütik Kolbjorn Giskeodegard, kes andis läinud kolmapäeval Leroy aktsiale müügisoovituse ja soovitas investoritel kogu sektorist kasumit võtta. Leroy aktsia hinnasihi langetas ta varasema 290 krooni pealt 230 kroonile, millele aktsia reageeris koheselt 5,4% langusega.

Värskes analüüsis osutas analüütik, et lõhe hinnad olid esimeses kvartalis pettumustvalmistavad: eeldati 46 Norra krooni kilo kohta, ent Venemaa nõrga nõudluse tõttu tuli leppida alla 41kroonise kilohinnaga. Samuti on viimastel aastatel kasvanud söödahinnad ning Norras kasvas lõhepüük esimeses kvartalis 8-9%.

Ma ei väida, et Giskeodegard eksib. Usun, et tema pessimism on enam kui õigustatud. Siiski ei kujuta ükski eelpool nimetatud põhjus ettevõtte jaoks pikas perspektiivis fundamentaalselt riski, mis võiks aktsia hinna pikaks ajaks langusesse paisata.

Optimistina leian, et tegelikult võivad asjad nii Hiinas kui ka Venemaal hoopis paremuse poole pöörduda ning see võiks Leroy aktsiat kenasti kosutada. Mulle on meeltmööda seegi, et aktsial on olnud aega halbade uudiste valguses marineerida ja sellest on õhku välja lastud.

Tõele au andes on Giskeodegard ainus Leroy aktsiat kattev analüütik, kes sellele müügisoovituse on andnud. Bloombergi Terminalis on sel kaks hoia-soovitust ning ülejäänud 11 analüütikut soovitavad aktsiat osta. Analüütikute konsensuse järgi on Leroy tänavune hinnasiht 288 kroonil, mis teeks täkkesse mineku korral tänasest alates tootluseks ligi 22%.