Nafta ja rauamaagi hinnal pole põhja näha

Analüütikud aga prognoosivad, et hinnatõus on ajutine ning nõudluse ja pakkumise struktuur mõjub pikemas perspektiivis hindadele pigem survestavalt.

„Maailma suurimad rauamaagi tootjad suurendavad märkimisväärselt pakkumist. Seega on rauamaagi hinnatõus pigem lühiajaline,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees. Ta ei oota ka nafta hindade erilist kasvu, sest praeguse hinnataseme juures peaks hakkama pakkumise kasv jälle taastuma.

Kiivramees lisas, et naftahind on toorainete puhul tähtis, sest see mõjutab suuresti ka niinimetatud pehmete toorainete hindu.

Ka Swedbanki LC&I valuuta, toorme ja intressi toodete vanemspetsialist Robert Uudisaru ütles, et naftahinna tõus on olnud pigem üllatus ning peab edasist kiiret tõusu ebatõenäoliseks.

Kiivramees ütles, et toormete puhul tuleb eristada metalle ja energiat. „Kuigi mõlema langus oli põhjustatud ülepakkumisest, on nõudluse ja pakkumise vaheline dünaamika energia puhul veidi erinev,“ ütles Kiivramees. „Energiasektori hinnalangus peaks lähikvartalite jooksul mõnevõrra korrigeerima ka pakkumise kasvu. Metallide, eriti rauamaagi puhul on pilt erinev.“

Tema sõnul suurendavad suurimad rauamaagi tootjad vaatamata madalatele hindadele jätkuvalt pakkumist. „Seega on rauamaagi hinnatõus pigem lühiajaline,“ ütles portfellihaldur Äripäevale.

Selle nädala alguses maksis rauamaagi tonn 57,8 dollarit. Võrreldes aprilli alguses saavutatud põhjaga on hind tõusnud ligi 23 protsenti. Analüütikute sõnul põhjustasid hinnaralli Hiina metallitehased, kes täiendasid oma laovarusid. Samuti oodatakse, et Hiina valitsus aitab majanduskasvu turgutada.

Hinnarallile aitas üle-eelmise nädala lõpus kaasa kaevandushiid BHP Billiton, kes teatas, et aeglustas laienemist Austraalias. Tootmisüksusi sulgesid ka mõned väiksemad kaevandajad.

Kiivramees tõi aga esile, et Hiina majanduse struktruur muutub, investeeringute osakaal pigem väheneb ja tarbimise osakaal suureneb. See tähendab tema sõnul ennekõike metallide väga järsku nõudluse langust, mida turuosalised Kiivramehe sõnul praegu sisse ei hinda. „Sellistel juhtudel kukub hind enamasti madalaima tootmiskulu juurde või isegi alla selle, mis Lääne-Austraalia tootjate puhul on 20 dollarit tonnist.“ Ta lisas, et rauamaagile sarnane olukord valitseb ka vasetootmises.

Kui vaadata rauamaagi turuperspektiivi nii pakkumise kui ka nõudluse poolelt, ennustab LHV portfellihaldur rauamaagile 2-3 aasta perspektiivis 20-30dollarist hinnataset. Kusjuures Kiivramees ennustas rauamaagi järsku hinnalangust juba eelmise aasta novembris, mil hind oli 80 dollari juures tonnist.

Swedbanki vanemspetsialist Robert Uudisaru märkis, et tootmismahtude kasv ei luba hindadel märkimisväärselt tõusta.

„Viimastel aastatel on investeeritud olemasolevatesse kaevandustesse ja on avatud ka uusi kaevandusi,“ ütles Uudisaru. Suurim muutus tuleb Brasiiliast ja Austraaliast, kus on lähiaastatel oodata täiendavat tootmismahtude kasvu,“ rääkis ta.

Uudisaru nentis, et tegelikult on ka praeguste hindade juures pidanud kõrgemate tootmiskuludega ettevõtted oma kaevandusi sulgema. „Näiteks Hiinas on mitmes kaevanduses omahind peaaegu kaks korda kõrgem kui turuhind,“ ütles ta.

Uudisaru arvab, et sel aastal võiks rauamaagi hind liikuda külgsuunaliselt. Rauamaagi hind võiks tema sõnul tõusta juhul, kui Hiina kasutab majanduse stimuleerimiseks täiendavaid meetmeid ja suurendab investeeringute infrastruktuuri. Ta prognoosis, et tonnihind jääb sellel aastal 45-75 dollari vahemikku.

Kiivramehe sõnul ei ole toormehindade muutus absoluutnumbrites olnud sedavõrd suur, et see majandusele negatiivset mõju avaldama hakkaks. „Vaadates pikaajalisi muutusi, siis ollakse jätkuvalt märkimisväärselt allpool eelmise aasta tasemeid, mis on majandusele tervikuna positiivne,“ sõnas ta.

Portfellihaldur nentis, et energiahindade järsku kasvu praegustelt tasemetelt ta ei ootaks, sest 60-65 dollarit barreli kohta on tase, kust alates peaks pakkumise kasv jälle taastuma. Praeguse hinnataseme püsimine oleks tema sõnul isegi hea stsenaarium.

USA (WTI) toornafta kaupleb 59 dollari juures barrelist ja Põhjamere (Brent) toornafta hind on 66 dollari juures. Kusjuures jaanuaris saavutatud hinnapõhjast on Brent rallinud üle 45 protsendi. 2011-2013 aasta keskmisest tasemest – 110 dollarist – püsivad mõlemad aga jätkuvalt tublisti allpool.

„Nii kiire taastumine on pigem tulnud üllatusena, sest USA laovarud on endiselt suured ja ka teises kvartalis oodatakse laovarude kasvu,“ märkis Uudisaru.

USA nafta laovarud on 80 aasta kõrgeimal tasemel ning varud on tõusnud juba üle 15 nädala järjest. Paljud väidavad, et tootmise vähenemise tulevikuootused on investorid turuhindadesse praeguseks juba sisse arvestatud.

„Praeguste fundamentaalsete näitajate baasil on raske leida põhjuseid, miks nafta hind peaks veel tõusma, sest laovarud on endiselt suured ja madalad hinnad pole tarbimismahte märkimisväärselt suurendanud,“ ütles Uudisaru. „Kui ei vähendata tootmismahte ja tekkimas ei ole uusi geopoliitilisi pingeid, prognoosiks pigem naftahinna langust.“

Mitmed analüütikud aga usuvad, et toorainete põhi on saavutatud ning hinnad võiksid veelgi tõusta.

„On tõenäoline, et ülejäänud aasta jooksul toimub toorainete hindade mõningane taastumine,“ ütles Capital Economicsi toorainete uurimisrühma juht Julian Jessop. „Tõenäosus, et Brent toornafta hind tegi jaanuaris põhja, on suur. Nafta hinnad omakorda määravad suuresti ära selle, milliseks kujuneb teiste toorainete liikumine.“

Jessopi sõnul on Hiinast tulevad halvad uudised juba hindadesse sisse kirjutatud. „See on võtnud kaua aega, aga enamik inimestest on harjunud ideega, et Hiina majanduskasv on järgnevate aastate jooksul tunduvalt aeglasem,“ märkis ta.

Tooraineteturu ekspert ja kaevandusettevõtte Xstrata endine tegevjuht Mick Davis usub, et toorainete hinnapõhi on väga lähedal ning turud pakuvad head võimalust investeerimiseks.

„Kas me oleme turgude põhjale lähedal? Jah. Seda, kas toorained on põhja saavutanud või on see alles ees, mina ei tea,“ ütles Davis Financial Timesi toorainete konverentsil.

Davis ütles, et vask ja tsink on atraktiivsed varad, millesse investeerida. Eksperdi sõnul ootab vaske ja tsinki ees pakkumise vähenemine ning nõudlus muutub laialdaseks. Ta lisas, et mitmed täiesti maha jäetud turud, näiteks kivisüsi turg, pakuvad samuti häid investeerimisvõimalusi.

Vase hinnaliikumist on aga väga raske prognoosida, sest turg on näidanud, et pidevalt toimub ootamatuid sündmusi, mis pakkumist mõjutavad.

Rauamaagile prognoosivad analüütikud täiendavat hinnarallit juhul, kui suured tootjad aeglustavad laienemist ning asuvad oma peamistes kaevandustest toodangut kärpima.