Investeerimisklubid murravad massidesse

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 4. juuni 2015 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimisklubid murravad massidesse
Esmaspäeval esines Tallinnas klubilistele Mikk Talpsepp (vasakul), kellega vestles klubi asutaja Tõnis-Denis Merkuljev.Foto: Eiko Kink
Viimase poole aasta jooksul on kohalikul investeerimismaastikul hakanud tooni andma investeerimisklubid, mis on enda ümber koondanud tuhandeid huvilisi ning muutnud raha kasvatamise tõeliseks rahvaspordiks.
Investeerimisklubi
Asutatud 2014. aasta novembris Tartus.
Asutaja on Tõnis-Denis Merkuljev ja eestvedaja Marko Oolo.
Maksvaid liikmeid 120.
Korraldab igas kvartalis Tallinnas ja Tartus 12 investeerimisteemalist üritust ning lisaks mitteregulaarseid üritusi nagu investeerimiskohvikud ja töötoad.
Klubil on pea 1300 passiivset liiget ehk Facebooki gupiga liitunut.
Liikmemaks on 25 eurot kuus.
Auliikmed: Loit Linnupõld, Jaak Roosaare, Rait Kondor, Ergo Mõttus, Mikk Talpsepp ja Krista Teearu.
Allikas: Investeerimisklubi
Hiljuti kirjutas Äripäev mullu novembris loodud naisinvestorite klubist, mis on tänaseks erinevatele üritustele kokku toonud sadu ja sadu naisi ning mille suur populaarsus üllatas klubi asutajaid endidki. Suur menu on saatnud ka juba pisut enne naisinvestorite ühtse lipu alla koondumist Tartus käima tõmmatud investeerimishuvilisi ühendavat Investeerimisklubi, mis on napi seitsme tegutsemiskuuga saanud üle 100 maksva püsiliikme ning jõudnud otsapidi Tallinnasse. See klubi oma liikmetele soopiiranguid ei sea.
Ettevõtmise üks eestvedaja Marko Oolo selgitas, et kui tema ja klubi asutaja Tõnis-Denis Merkuljev oma investeerimisteekonda alustasid, tundsid nad end üksi ning nii otsustatigi kohalike investorite kogukonda ühendama hakata. „Toimus vähe koolitusi, investeerimine oli mõnevõrra tabuteema ning ei olnud palju kohti, kus inimesed said investeerimisteemadel rääkida ja mõtteid vahetada,“ meenutas ta. „Idee oli luua sarnaselt mõtlevatele inimestele kodune klubi, kus saaks rääkida finantsteemadel, investeerida ning jõukust kasvatada.“
Klubi annab sotsiaalse toeTaavi Pertman, väikeinvestor
Isiklikult ei ole Investeerimisklubi üritustel veel käinud, aga Tallinnas on kindlasti plaanis seda ka vähemalt mõnel korral teha. Usun, et selline klubi stiilis koos tegemine on päris paljudele alustavatele ja ka juba edasijõudnumatele investoritele suureks abiks. Kui investor muidu on tihtipeale oma tegemistega üksi, sest pole väga kellegagi arutada, siis klubi tekitab sobiva sotsiaalse ringkonna ning aitab sind hoida vastutavana oma tegevuse ja tegevusetuse ees.
Selline klubi võiks pikas perspektiivis töötada igas Eesti suuremas keskuses ning selle roll muutub veel eriti oluliseks just sellistel perioodidel, kus majanduse olukord kehvemaks läheb. Tihtipeale on just see hetk, kus inimesed kipuvad oma investeerimiseesmärkides alla andma ja oma pikaajalise strateegiaga positsioone valedel põhjustel suure kahjumiga müüma.
Kuna meil suures pildis on Marko ja Investeerimisklubiga eesmärgid ühised, siis usun, et teeme edaspidi ka rohkem koostööd. Kes meist ei tahaks elada Eestis, kus iga teine pere oleks finantsiliselt vaba või sinnapoole teel? Finantstarkuselt oleme juba Eestis päris heal tasemel, aga finantskäitumises on veel väga palju ära teha ning Investeerimisklubiga kaasnev sotsiaalne tugi ja vastutus võiks selles osas üsna olulist rolli mängida.
Majanduslikke eesmärke pole
Oolo sõnul ümbritseb praeguseks Investeerimisklubi rohkem kui tuhandest inimesest koosnev huvigrupp ning Tartus ja Tallinnas on korraldatud pea 20 üritust. Neist suurim toimus Tallinna tehnikaülikoolis, kus osales 130 inimest. Klubis käivad esinemas edukad investorid ja ettevõtjad. Veel sel esmaspäeval tuli Tallinnas Etalon Varahalduse juhatuse liikme Mikk Talpsepa esinemist kuulama ligemale 100 klubilist.
Teemade lõikes on säästmisnippide kõrval ühtviisi popid nii toormetesse ja aktsiatesse kui ka ühisrahastusse ning kinnisvarasse investeerimine. Samuti panevad klubiliikmed aeg-ajalt raha kokku, et soodsamalt mõnd suuremat sorti investeeringut teha. Näiteks on üheskoos soetatud hõbedat.
Vaatamata sellele, et liikmemaks on 25 eurot kuus ja kontvõõrastele on üritused üldjuhul tasulised, pole investeerimisklubil Oolo kinnitusel kasumi ambitsioone. „Raha kasutame korraldamiseks,“ toonitas ta. „Pakume igal üritusel mõnusamaks olemiseks teed ja kohvi, et ei peaks päris nagu koolis puupingi peal istuma. Ise me ei plaani mitte midagi välja võtta, see on rohkem sotsiaalne tegevus.“
Eesti tööinimesest on võimalik teha investorTõnis-Denis Merkuljev, Investeerimisklubi asutaja
Olen alati tundnud raha vastu suurt huvi. Oma nooruseas olen proovinud ja katsetanud erinevaid võimalusi raha teenimiseks, alates vanade lehtede müümisest kuni puude riita panemiseni. Üles kasvades ma ei mäleta, et meil oleks olnud palju õpetajaid, kes õpetaksid, kuidas kasvatada oma varasid. Eestlane on alati olnud pigem tööinimene ja varade kasvatamine pole meie parim külg. Oleme osavad looma endale tööd, kuid kasinad looma endale jõukust.
Nüüd täiskasvanu eas saan ma aru, miks see kõik nii on. Eesti riik on üsna noor. Demokraatia on meie inimeste jaoks üsna uus kogemus ja mitte kõik ei tea või oska, kuidas seda kasutada. Lihtsamalt öeldes, pole keegi õpetanud meie vanematele ja vanavanematele, kuidas jõukust kasvatada. Kuid tänane inforohke ühiskond võimaldab seda kõike muuta. Me näeme, et Investeerimisklubi on koht, mida meie ühiskond vajab. Kuna oleme väikesed, siis liigub meil info kiiresti. Kui õpime kõik oma raha oskuslikult kasvatama, siis saame ka kõik jõukamateks. Arvan, et investeerimine ja finantsteadlikkus on Eesti Nokia.
Liikmed otsivad motivatsiooni
Investeerimisklubi liikme ja Tartu linnapea abilise ametit pidava Kerttu Oleski sõnul liitus ta klubiga, kuna soovis end harida ja teadmised kohe parema elu nimel igapäevaelus kasutusele võtta. Pluss on tema hinnangul seegi, et kogemusi jagavad inimesed, kes reaalselt investeerimisega tegelevad. „Need ei ole lihtsalt õpikutarkused, vaid läbiproovitud praktikad,“ rõhutas ta. „Suur kasu on see meeletu motivatsioon, mis klubist tuleb. See tekitab tahtmise väljakutsete järgi.“
Lisaks motivatsioonile tõstavad mitu Äripäevaga vestelnud liiget esile ka seda, et klubiline tugi on aidanud paremini oma kulud kontrolli alla saada. „Minu kulud on alati kontrolli all olnud, kuid nii täpselt kui praegu, pole need mul eales veel olnud,“ kiitis klubi liige ja elektriteenuseid pakkuv väikeettevõtja Martin Pügi, kelle sõnul sai ta just tänu klubile teada, et investeerida on mõistlikum läbi ettevõtte.
Pügi märkis, et klubi ridades hoiavad teda ka positiivsed ja samade huvidega inimesed. „Meeles tuleb pidada, et viie sinu kõige lähedasema inimese keskmine sissetulek annab tulemuseks sinu enda sissetuleku ehk inimesed sinu elus mängivad väga suurt rolli,“ selgitas ta.
Finantsvabadus kannustab
Tartu Ülikooli tudeng Kristiina Teder ütles, et tema liitus investorite seltskonnaga, kuna soovib tulevikus rahaliselt vabaks saada ja liikmelisus on andnud teadmisi passiivse tulu teenimise võimaluste kohta. Samuti on tema sõnul kasuks tulnud baasteadmised aktsiate ja muude finantsinstrumentide analüüsimisest. „Seni olen teadmisi rakendanud näiteks Bondoras, kus avasin konto pärast investeerimisklubiga liitumist,“ rääkis ta. „Tahan kindlasti veel juurde õppida ja siis alles esimese aktsiatehingu teha.“
Just populaarses laenukeskkonnas on klubist hangitud teadmisi rakendanud ka Tartu Ülikooli sotsioloogiatudeng Taive Tohvri. Ta tõdes, et klubis käimine annab talle teadmisi, aitab õiget fookust hoida ning unistusi ja eesmärke seada. „Hea koht, kus pühapäeva õhtud produktiivselt veeta,“ märkis ta. „Lisaks sellele saab klubist soovitusi erinevate raamatute lugemiseks, mis laiendavad silmaringi.“
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum