Kus peidavad end odavad aktsiad?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 22. juuni 2015 kell 7:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kus peidavad end odavad aktsiad?
Kuigi Türgi aktsiate hinnatase võib paista soodne, soovitavad analüütikud enne odavale turule investeerimist mõelda, miks need turud nii odavad on.Foto: EPA
Kui pärast finantskriisi võisid madalat hinnataset jahtivad investorid oma raha üsna valimatult mistahes regiooni aktsiatesse külvata, siis nüüd on odav turg muutunud tõeliseks defitsiidiks.
Teist aastat järjest on brittide juhtiv ajaleht The Telegraph koostanud ülevaate maailma kõige soodsamatest aktsiaturgudest. Kui veel mullu leidis pingerivist seitse riiki: Hiina, Hongkong, India, Jaapan, Venemaa ja Türgi, siis tänavu on võrdlemisi soodsalt saada vaid Türgi, Venemaa, Kreeka ja Jaapani aktsiad.
Edetabeli koostamisel võeti arvesse turgude P/E suhtarvu ehk aktsiate hinna ja kasumi suhet, tsükliliselt kohandatud kasumi ja hinna suhet CAPE, mis arvestab ettevõtete eelmise kümne aasta keskmise kasumiga ja korrigeerib seda inflatsiooniga, ning P/B suhtarvu ehk aktsia hinna ja selle raamatupidamusliku väärtuse suhet. Iga turgu vaadeldi eraldi ning võrreldi selle ajaloolise keskmisega.
Suhtarvude pealt investeerides jääb puude taga mets nägemataKristofer Vähi, SEB aktsiaturgude analüütik
Odavus on alati suhteline ja finantsturgudel tihtilugu vägagi petlik hinnang. Mida tähendab odav? Ajalehe Telegraph meetod võrdleb praegusi suhtarve riigi ajaloolistega. Sellise meetodi järgi on Jaapani tsükliliselt korrigeeritud hinna-kasumi suhtarv 29 justkui odav ehk madalam Jaapani ajaloolisest keskmisest. Küll aga võrreldes seda teiste turgudega, näeme, et 29 on tegelikult kõige kõrgem number üldse ehk selle põhjal võib öelda, et maailma mõistes on Jaapani aktsiad kõige kallimad.
Tasub küsida endalt, kas ma tahan osta aktsiaid, mille kasum teenib tehtud investeeringu tagasi alles 29 aasta pärast. Vaadates ka hinnagraafikut, võime näha, et Jaapani aktsiaindeks on alates 2012. aastast peaaegu ilma korrektsioonita sirgjooneliselt tõusnud ning hind on praegu viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel.
Teiseks tasub alati mõelda, kas odavuse taga võib olla mingi hea põhjus, miks turul väärtpaberit või indeksit eriti kõrgelt ei hinnata. Venemaa ja Türgi odavuse taga on ilmselt üldine majanduslik ja poliitiline ebakindlus. Kui ebakindlus säilib või süveneb, võib madal väärtus olla igati põhjendatud ega pruugi tähendada head investeeringut.
Kolmandaks ei tähenda suhteline kallidus veel seda, et hind ei võiks edasi tõusta. Keskpankade stiimulid võivad hindu üleval hoida veel aastaid ja korrektsiooni ootama jäädes on oht pikaks ajaks jääda pulliturust kõrvale. Hinna-kasumi suhtarv koosneb kahest osast ja suhtarvu tõusu ehk kallinemise taga võib olla nii hindade tõus kui ka kasumite langus. Seejuures oleks suurem ohumärk just see viimane.
Praegu on aga kallinemise taga näiteks USAs ja Euroopas selgelt hinnatõus, samas kui oodatavad kasumid kasvavad sel aastal 6% USAs ja 20% Euroopas. Üks, mida võib lugeda välja üldistusest, et samade parameetrite järgi on sel aastal odavaid turge vähem kui eelmisel aastal, on see, et rohkem raha on liikunud aktsiatesse.
Madalate intressimäärade tõttu on teiste varaklasside tootlus niivõrd väike, et investorid peavad otsima tootlust aktsiatest. Seda võimendab ka odavama raha kättesaadavus keskpankade rahapakkumisprogrammide tõttu. Kui rohkem raha on aktsiates, siis on vähem neid, kes paneks uut raha aktsiatesse, mis hindu edasi üles suruks, ning rohkem neid, kes asjade hapuks minnes hakkavad raha välja võtma.
Odavad turud tegid tähelennu
Mis sai aga mullustest säästuturgudest? Hiina ja India muudab praegu turgude pikaajalisest keskmisest kallimaks kerkinud P/B suhtarv, samal ajal kui India puhul on ajalooliselt krõbedale tasemele tõusnud P/E suhe. Ehk kõigil kolmel turul on hinnad tublisti tõusnud, ent ettevõtete kasumite kasv on aktsiarallile alla jäänud.
Hiina börs on 12 kuuga põrutanud 140% ülesmäge, Hongkongi ja India turg on tõusnud vastavalt 15% ja 8%. Venemaa ja Jaapan, mis liigituvad säästuturgudeks kõige kolme vaatlusaluse suhtarvu põhjal, on samuti näidanud tänavu hoogsat minekut. Dollaripõhine Vene RTS-börsiindeks on sel aastal rallinud enam kui 20% ja Jaapani Nikkei 225 indeks on tõusnud ligi 16%. Ajaloolistest tipust lahutab mõlemat turgu siiski veel terve igavik.
Istanbuli aktsiaindeks Bist 100 on aga aasta algusest pea 6% miinuses ning iga päevaga muutub üha taskukohasemaks ka Ateena börs, mis on neil päevil kivina kukkunud. Aasta algusest on see vajunud juba enam kui 17% allapoole.
Hargreaves Lansdowni vanemmaakler rääkis Briti uudisteväljaandele, et kõige väljapaistvam pikaajaline investeerimisvõimalus on tema hinnangul Jaapani börs. “Odavad turud võivad muutuda veel odavamaks, eriti nišiturud, nagu Venemaa ja Türgi,” märkis ta. “Seega on mõistlik astuda samm tagasi ja kaaluda igasse piirkonda investeerimise plusse ja miinuseid.”
Kuidas investeerida?
Ka LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi rõhutas, et kindlasti tasuks enne investeeringu tegemist mõelda, miks need turud nii odavad on ning millised riskid nende turgudega kaasnevad. Ta soovitas odavamatele turgudele investeerimiseks kaaluda eelkõige vastavaid börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe.
Jaapani puhul on tema sõnul kõige populaarsemad instrumendid iShares MSCI Japan ETF ja Japan Hedged Equity Fund. Venemaale panustamiseks on Eesti investoril kõige lihtsam osta dollarites Vene börsi käekäigule panustava Market Vectors Russia ETFi osakuid ja Türgi puhul sobib positsioneerimiseks iShares MSCI Turkey ETF.
Eestile kõige lähematest turgudest on Telegraphi andmetel üsna soodsad ka Norra ja Rootsi börs. Rootsi puhul on ajaloolisest keskmisest allpoolt P/E ja CAPE suhtarv, ent samal ajal muudab murelikuks P/B näitaja, mis on praegu 2,45 ja ületab sellega ajaloolist keskmist. Norra puhul on ajaloolisest keskmisest kõrgemal P/E kordaja, mis on praegu 17 juures, samal ajal kui P/B on 1,52, jäädes alla ajaloolisele keskmisele.
USA aktsiad maksavad hingehinda
Nõnda nagu odavama otsa turgude puhul, ei tohiks kindlasti valvsust kaotada ka kõige kallimatele börsidele investeerides. Maailma viie kõige kallima aktsiaturu seast leiab USA, Tai, Sri Lanka, Indoneesia ja Belgia börsid. Nende turgude puhul ületavad kõik suhtarvud tublisti oma ajaloolist keskmist.
Tõele au andes troonisid USA, Indoneesia ja Sri Lanka ka mullu samas edetabelis, ent see ei takistanud neil turgudel edasi tõusmast. Vaadates viimase 100 aasta tootlust, on kõige kallim just USA turg, mis on pärast finantskriisi pööraselt rallinud.
Tõus pole olnud küll nii uljas kui veel mõni aasta tagasi ning poolt tuhandet USA suurimat ettevõtet koondav S&P 500 aktsiaindeks on 12 kuu lõikes kerkinud vaid 7%. Jakarta ja Sri Lanka börs on samal ajal tõusnud vastavalt 2% ja 12%
Ära ei tohi unustada dividenditootlust. Kõige parem tootlus on Pakistani ettevõtetel (5,1%) ja väikseim Indias, kus see on vaid 1,4%. Teisalt võib üksnes dividendide järgi joondumine olla eksitav, sest dividenditootlus põhineb ajalooliselt välja makstud summadel ja on seega tagasivaatav.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum