Järgmine doomino: Ladina-Ameerika

Kõik suured Ladina-Ameerika majandused on aeglustumas või languses. Maailmapank ennustab, et sellel aastal on Ladina-Ameerika majanduskasv aeglaseim alates 2008. aasta finantskriisist. Maailma halvima minekuga aktsiaturud on sel aastal samuti Ladina-Ameerikast, kirjutab CNN Money.

Selle aasta teine pool võib kujuneda Indiast kaks korda suurema majandusruumi jaoks veelgi hullemaks.

„Ladina-Ameerika nõrkus peegeldab terve maailma kesist väljavaadet,“ ütles Brown Brothers Harrimani vanemökonomist Win Thin.

Ekspertide sõnul on Ladina-Ameerika „kõige haavatavam“ regioon Hiina majanduskasvu aeglustumise ja aktsiaturu languse suhtes. Mandrist on saanud sisuliselt Hiina ja USA kaubanduse lahinguväli.

Hiina on paljude Ladina-Ameerika riikide jaoks suurim kaubanduspartner. USA on proovinud viimastel kuudel aga oma sealset majanduslikku võimu laiendada. Hiina kesine majanduskasv mõjub paratamatult ka Ladina-Ameerika riikidele.

 

„Me ootame väga-väga nõrka kasvu,“ ütles Wells Fargo vanemökonomist Eugenio Aleman. „Brasiilia on halvas seisus. Argentina pole väga parem. Tšiili on aeglustunud praktiliselt nulli. Peruu majanduskasv on tugevalt vähenenud.“

See on ainult algus. Väidetavalt on maailma halvim majandus Venezuelas, kus on väga kõrge inflatsioon. Tema kõrval oleva Kolumbia aktsiaturg on sellel aastal kõige halvema tootlusega. Riigi aktsiaindeks on kukkunud tänavu 13 protsenti. Nimekirjas teisel kohal asub Peruu, kus on aktsiaturg kukkunud 12,5 protsenti. Võrdluseks – S&P500 indeks pole sellel aastal praktiliselt üldse tõusnud. Argentina turg on sellel aastal näidanud parimat tootlust, aga põhjus on pigem poliitiline kui majanduslik.

Kuigi paljud on oma fookuse seadnud Kreekale, on „Hiina majanduskasvu potentsiaalne halvenemine Ladina-Ameerika jaoks võtmeriskiks,“ ütles Capital Economicsi arenevate turgude ökonomist Neil Shearing.

Ladina-Ameerika majandusel on kolm riskifaktorit: Hiina, toorained ja valuuta.

Eelmisel kümnendil oli regioonis buum. Siis tõusid kõrge nõudluse ajendil ka rauamaagi, vase ja toiduhinnad, mida Ladina-Ameerika riigid toodavad.

Seda nõudlust juhtis aga Hiina. Nüüd vajutavad Hiina ehitusettevõtted pidurit ja valitsus püüab päästa veritsevat aktsiaturgu. See tähendab, et Hiina raha tuleb Ladina-Ameerika riikidesse vähem. Nafta hinnalangus on neile samuti halvasti mõjunud.

Välja võib tuua ka valuutakõikumiste mõju. USA dollar on tugevnenud ka Ladina-Ameerika valuutadesse. See tähendab, et Ladina-Ameerikas muutuvad importkaubad kallimaks. Paljud sealsed ettevõtted on võtnud dollarites laenu. Nõrgem valuuta tähendab aga, et välismaist laenu on raskem teenindada.

Kolumbia valuuta on dollarisse nõrgenenud sellel aastal 13 protsenti. Brasiilia reaal on kukkunud lausa 21 protsenti. Ka Mehhiko ja teiste riikide valuutad odavnevad dollari suhtes.

Ladina-Ameerika riike tabab sellel aastal tõenäoliselt veel üks löök – kaua oodatud Föderaalreservi intressimäärade tõstmine.

Kaks aastat tagasi, mil Föderaalreservi tolleaegne juht Ben Bernanke teatas stimuleerimisprogrammi lõpetamisest, hakkasid Ladina-Ameerika aktsiaturud kukkuma.

„Intressimäärade tõus mõjutab Ladina-Ameerikat,“ ütles Aleman. „See on möödapääsmatu.