Investorid suvepäevadel motivatsioonijahil

18. august 2015, 16:45
Investeerimishuvilised üle Eesti kogunesid laupäeval Tallinna Lauluväljakule, et tuvtusi ja praktilisi nõuandeid koguda.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150818/BORS/150819717/AR/0/AR-150819717.jpg

Augustikuu päikeselisel laupäeval oli Tallinna Lauluväljakul toimuvale investorite suvepäevadele kogunenud üle 60 inimese. Neid inimesi ühendas üks asi – nad püüdlevad finantsilise vabaduse poole.

Investeerimisklubi algatatud suvepäevade kava oli küllaltki huvitav. Suvise olemise vahele oli pikitud mitmeid esinemisi, arutelusid ja töötubasid.

„Väikeinvestoril on huvi arutada koos mõttekaaslastega erinevaid finantsteemasid. Arendame väikeinvestorite kogukonda ja regulaarsed kokkutulekud on parim viis, kuidas saada uusi teadmisi ja motivatsiooni,“ ütles Investeerimisklubi eestvedaja ja üks ürituse korraldajatest Marko Oolo.

Üritusel oli märgata nii kogenuid kui ka alles alustavaid investoreid. „Börsil hoian silma peal, aga reaalseid tehinguid seal teinud pole,“ ütles Vaiko Hõlpus, kes tuli üritusele selleks, et uusi kontakte leida ja targemaks saada.

„Nii mõnegagi võiks koos mõne tehingu ette võtta,“ ütles üritusele tulnud Rünno Ruul, kelle sõnul oli päev kerge puhkuse eest, aitas mõtteid vabastada ja tekitas uusi ideid.

Juba hommikul alustati praktilise ülesandega. Nimelt jagati kohaletulnud gruppidesse ja igale grupile anti üks varaklass. Meile sattus kinnisvara. Pidime arutama, mis on kinnisvarasse investeerimise plussid ja miinused. Lõpuks tuli ka otsus teha, kui suur peaks olema kinnisvara osakaal portfellis. Lõpuks panid kõik grupid oma osakaalu tahvlile ja kokku tuli 114 protsenti.

Igatahes tuli 60 investoril jõuda konsensuseni ja kokku saada 100 protsenti. Pärast lühikest arutelu otsustati, et suurim osa (37%) läheks dividendiaktsiatesse, millele järgnesid kinnisvara (25%), ühisrahastus (10%) ja kaupvarad (10%). Ülejäänud läks jagamisele fondide, võlakirjade jms vahel.

Tegemist ei ole tõenäoliselt kõigi jaoks optimaalseima portfelliga, aga huvitav oli näha, milline portfell moodustub 60 inimese konsensuse alusel.

„Kui panna väga erinevad inimesed samasse ruumi, saabki väga huvitava portfelli,“ kommenteeris investor Kristjan Liivamägi tulemusi.

Portfelli moodustamise järel kirjutasid kõik tühjale paberile oma aasta eesmärgid ning e-maili ja voltisid sellest lennuki. Pärast õhkuviskamist leidsid kõik omale ühe lennuki, voltisid selle lahti ja lubasid paberile kirjutanud inimeselt järgmine aasta küsida, kuidas eesmärkide täitmine läinud on. Tore viis, kuidas uusi investoritest sõpru leida.

Eesmärgid kirjutati paberile, millest volditi lennukid.

Ka rikas inimene võib õnnetu olla

Esimese ettekande tegi Taavi Pertman RahaFoorumist, kes rääkis rahateenimise psühholoogiast. Pertman rääkis finantsilisest vabadusest ja miks inimesed selle poole püüdlevad.

„Me ei oska hinnata, kuidas sündmused meie õnnelikkust mõjutavad. Seda suudame teha vaid lühiajaliselt,“ ütles Pertman. Ta tõi näite, et pikemas perspektiivis pole vahet, kas elad Eestis või soojal maal. Asi on tegelikult selles, kuidas me rahasse suhtume. Inimesed, kes on materialistlikud ja mõtlevad pidevalt rahale, on tihtipeale õnnetud.

Rahablogija tõi välja, et õnnelikkuse koha pealt on kogemused asjadest tunduvalt väärtuslikumad. „Kogemused kipuvad aja möödudes paremaks muutuma. Asjad muutuvad aja möödudes aga vanaks.“

Kokkuvõttes ütles Pertman, et õnnelikumaks teevad tegelikult teiste peale kulutamine, säästmine ja kindlustunne, et pisiasjade pärast ei pea muretsema.

Lõuna ajal korraldati viktoriin, kus grupid pidid tootluse järgi järjestama erinevaid aktsiaid ja varasid. Pidi ka teadma, milliste riikide võlg on kõige riskantsem. Samuti küsiti, mis riikide majandused on 2030. aastal kõige suuremad. Tulemused ei olnud üllatavad – võitsid ikka need, kelle grupis olid kogenud fondijuhid või pikaajalised investorid.

Investorite levinum viga on liigne kauplemine

Teise ettekande teemaks oli Balti börs ja esinejaks Arno Tara LHV-st. Analüütik rääkis investorite levinumatest vigadest ja tõi välja ka Balti börsi tugevamad aktsiad.

Teiste seas tutvustas Tara ka Tallinna Kaubamaja, Tallinki ja Tallinna Vee aktsiaanalüüse. „Järgige plaani, ostke ettevõtete aktsiaid ja jääge truuks oma strateegiale,“ jäi Tara jutust kõlama. Ta lisas, et aktsiaid ei ole mõtet pidevalt osta ja müüa.

Kolmandana esinenud investor Kristjan Liivamägi oli samal seisukohal ja nentis, et aktsiate pidev ost ja müük on peamiseks põhjuseks, miks inimesed Balti turul raha kaotavad. „Edukamad on investorid, kes on kõrgemalt haritud, kauplevad vähem ja hajutavad portfelli rohkem.“

Suuremas pildis soovitas Liivamägi alustada suuremalt ja liikuda väiksemale. „Üks võimalus on alustada suurest pildist – võtate gloobuse ette ja siis hakkate uurima, et milline regioon on kõige parema kasvupotentsiaaliga. Pärast regiooni valimist võiks välja valida sektoreid või aktsiaid, mis oleks kõige potentsiaalikamad.“ Konkreetse abivahendina tõi investor välja veebisaidi finviz.com, kust saab taolist lähenemist väga hõlpsalt praktikasse rakendada.

Seksikas investeering

Viimasena esines investor Jaak Roosaare, kes rääkis Warren Buffetti Berkshire Hathaway aktsiatesse investeerimise plussidest ja miinustest.

„See on keskmisest natuke seksikam investeering – saad käia suurel aktsionäride koosolekutel, kus müüakse Warren Buffetti näoga aluspesu ja ketšupeid,“ naljatles Roosaare.

Investor tõi välja, et Berkshire Hathaway aktsia on ületanud pidevalt terve USA aktsiaturu tootlust ja ettevõttel on tugev juhtkond ning edukas minevik. Ta nentis, et praegu on tegemist kindla investeeringuga, mis ei pruugi tulevikus enam nii suurt tootlust pakkuda, aga pikaajaliselt on raha õiges kohas.

Investor Jaak Roosaare ja Investeerimisklubi eestvedaja Marko Oolo.

Tunni jooksul paarsada tuhat laiali

Pärast õhtusööki moodustati grupid, kes pidid tunni aja jooksul jaotama paarsada tuhat eurot erinevate investeeringute vahel, et riske arvestades oma tootlus maksimeerida. Otsustati investeerida nii Rakvere üürikorteritesse, dividendiaktsiatesse kui ka ühisrahastusse. Pärast ametliku osa lõppu oli meeleolu hea, inimesed olid suvepäevadelt midagi kaasa saanud suveõhtusse jäi muljeid vahetama paarkümmend inimest.

„Investorite suvepäev andis hea võimaluse veeta meeldivalt aega edumeelsete inimeste seltskonnas. Iga esitlus oli minu jaoks huvitav,“ ütles üritusel osalenud Argo Luigas.

„Sain veelkord kinnitust mõttele, et Eestis on väga suur potentsiaal kokkuhoidva investeerimiskogukonna loomiseks,“ ütles Marko Oolo. „Selline kogukond loob ühiskonda väärtust ja tulevikus võiks olla ka eeskujuks naaberriikidele.“

Õhtul moodustasid grupid tunni aja jooksul mitmesaja tuhande eurose portfelli.

Üks küsimus: Mida õppisid suvepäevadel ja millesse investeerid?

Osaleja Liis Tenno:
 
Õppisin, et mitte ükski varaklass pole halb, nende kohta tuleb lihtsalt õppida. Kõige rohkem õppisin aktsiate kohta. Praegu aktsiatega ei tegele, aga tänu suvepäevadele tahan nendega tegelema hakata. Praegu olen investeerinud bondorasse, crowdestate’i ja ühte idufirmasse.

Osaleja Kristel Tandre: 
Sain uusi mõtteid ja julgust asjadega edasi minna. Grupitööna portfelli moodustamine oli arendav. Investeerimise puhul on minu põhifookus kinnisvaral – püüan finantsvabaduse saavutada passiivse üürituluga. Eelmise majanaduskriisi ajal ostsin aktsiaid ja paari aasta pärast müüsin need maha, et saada üürikorteri ostuks omakapitali. See tehing läks väga hästi.

Kommentaar:
Investor Kristjan Liivamägi
Selline üritus annab inimestele spetsiifilisi teadmisi rahaga ümberkäimise osas. Kindlasti on sellist laadi üritused olulised ühiskonna finantshariduse tõstmise seisukohast, kuna rahaga ümberkäimisest on ajalooliselt Eesti peredes ja koolides räägitud väga minimaalselt. Sellest hoolimata puutume me kõik igapäevaselt rahaga kokku ja peame vastu võtma olulisi finantsalaseid otsuseid nagu näiteks eluaseme või sõiduki soetamine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2015, 16:45
Otsi:

Ava täpsem otsing