Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hello Kitty pikk tee äriimpeeriumini

    Hello KittyFoto: epa

    Ilmselt on vähe neid inimesi, kes poleks Hello Kittyst kuulnud. Lisaks sellele, et ta armas välja näeb, on tegu ka tõelise äriimpeeriumiga.

    CNN Money uuris, missugune on Hello Kitty kujunemislugu.
    Hello Kitty ilmus esmakordselt avalikkuse ette 40 aastat tagasi, mil punase lehviga kiisut kujutati pisikese rahakoti peal. Tänaseks päevaks on Hello Kittyst kujunenud moodsa aja äriimpeerium: inimesed saavad osta Hello Kitty tenniseid, pabertaskurätikuid, veini ning palju muud. Muuseas, Taiwanis saab lennata isegi Hello Kitty lennukiga.
    Pole kahtlustki, et armsa kiisupildi taga peidab end võimas ärimudel, mis toob tema omanikule Jaapani firmale Sanrio sisse suurel hulgal raha. Viimastel aastatel on Hello Kitty bränd teinud läbi taassünni ning Sanrio uus äristrateegia panna kassi pilt võimalikult erinevatele toodetele näib töötavat.
    Hawaii Ülikooli antropoloogiaprofessor Christine Yano mõtestas lahti Hello Kitty brändi ning märkis, et kiisubrändist suudab endale leida midagi igas vanuses inimesi: ta võib olla omamoodi atraktiivne viieaastase jaoks, samuti võivad selles midagi kütkestavat leida nii 15aastane kui 50aastane. Yano märkis, et turunduslikus mõttes on erinevatele nišiturgudele pürgimine geniaalne.
    Eelmine aasta oli Hello Kitty omanikule Sanriole kuldne: Hello Kittyt kujutati 50 000 tootel ning litsentsiandmine tõi Sanriole sisse 6,5 miljardit dollarit.
    Sanrio aktsiad on tänavu näidanud head minekut, olles tänavuse aasta jooksul tõusnud 33 protsenti.
    „Hello Kitty on rahamasin,“ ütles Yano.
    Uued juhid, uus strateegia
    Aastaid tagasi kasutas Sanrio Hello Kitty promomiseks teistsugust taktikat kui nüüd. Kiisupildiga asju püüti ise toota ning oma poodides müüa.
    „Kasumimarginaal oli aga üsna väike ning majanduslik olukord aina halvenes,“ lausus Credit Suisse’i analüütik Masashi Mori.
    Kõik muutus aastal 2008, mil ettevõttega liitus tegevdirektor Rehito Hatoyama. Mori lausus, et Hatoyama hakkas ise tootmise asemel müüma litsentsiõigust ning see muutis kiiresti kogu ettevõtte käekäigu palju paremaks.  
    Litsentsiandmine võimaldab Sanriol võtta oluliselt väiksemaid äririske, seda isegi täiesti uutele turgudele sisenedes. Samal ajal on ettevõttel täielik kontroll Hello Kitty kasutamise üle: nad saavad reguleerida kiisu disaini ning antavat sõnumit, samal ajal suuri litsentsitasusid sisse kasseerides.
    Sanrio logistikajuht Caroline Tsang lausus, et ettevõtte jaoks on Hello Kitty just nagu kuulsus ning ettevõte mõtleb endast kui meelelahutusettevõttest. „Hello Kitty on põhiline ja me peame mõtlema, mis on tema jaoks parim. Sa ei saa tal lasta teha ükskõik mida,“ ütles ta ja tõi näiteks, et erinevad seksuaalse alatooniga ideed on Hello Kitty jaoks täiesti välistatud. Sanrio jälgib Hello Kitty kasutamist toodetel kullipilgul.
    Analüütikute andmeil moodustab Hello Kitty umbes 75 protsenti Sanrio aastasest ärikasumist ning enamiku käibest.
    Mitte ainult lastele
    Tsang lausus, et ettevõtte jaoks on Hello Kitty suunamine väikestele lastele väga oluline, sest kui nad suureks kasvavad, tutvustavad nad oma lapsepõlvelemmikut omakorda oma lastele. „Seega peame me kindlaks tegema, et emad on meie põhifännid,“ lausus ta.
    Viimastel aastatel on Hello Kitty leidnud tee ka veidi vanema tarbijaskonnani. Erinevad luksusbrändid nagu Swarovski, Mikimoto ja ilutooteid müüv Sephora on andnud välja Hello Kitty kollektsiooni.
    Lisaks sellele armastavad Hello Kittyt ka kuulsused, näiteks lauljad Lady Gaga ja Katy Perry.
    Kuigi numbreid vaadates on näha, et Hello Kittyle pakuvad tugevat konkurentsi näiteks Disney Frozeni tegelased, leiavad analüütikud, et pikas perspektiivis nad talle ära teha ei suuda.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Novira Capitalil sai Riias valmis ärikvartal
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja Leedu investeerimisfondi Evernord Real Estate Fund III koostöös valmis Riia kesklinnas 70 miljonit eurot maksma läinud ärikvartal Novira Plaza.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.