Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Investor Toomas: Teslal läheb elu raskemaks

Aston Martin Genfi autonäituselFoto: EPA

Eelmise aasta augustis kirjutas Äripäev hulludest ideedest, kuhu investeerida. Seda lugedes jäi silma üks idee – lendavad autod. Hakkasin mõtlema Tesla peale ja jõudsin järeldusele, et ettevõte ei pruugi tulevikus niivõrd särav olla.

Ehk ei olegi tulevikus tänavad elektriautosid täis? Võib-olla sõidavad need hoopis vesinikuga? Kui autod lendama hakkavad, ei pruugi tulevikus enam sõiduteedki vaja minna. Ja isegi kui elektriautod vallutavad tänavad, siis on Tesla mudelitele sündimas üksteise järel uusi konkurente.

Peale elektriautode on veel võimalusi

USAs asuv ettevõte Terrafugia väidab, et tahab juba 2021. aastal müüki tuua lendava auto mudeli TX-F, mis ei vaja isegi hoovõturada. Tõsi, autost on praegu valmis vaid prototüüp ja minusuguse keskealise mehe jaoks on hinnaklass liiga krõbe. Sellegipoolest hakkab taoline tehnoloogia tõenäoliselt kiiresti arenema, mis viib ka hinnad alla. Probleemiks kujunevad arvatavasti õhuruumiga seonduvad regulatsioonid. Droonide kasutuselevõttu segavad praegu näiteks just regulatsioonid.

Toyota on valmis saanud aga vesinikuauto Mirai, mille hind ulatub 70 000 dollarini. Auto suudab ühe galloniga sõita 67 miili – see on nullemissiooniga autode seas parim tulemus. Suurim probleem on aga see, et seda pole kuskil laadida. USAs on vesinikuautodele 12 tanklat, millest 10 asub Californias. Toyota ütles, et uut mudelit hakataksegi müüma ainult selles osariigis. See kajastub ka ootustes – 2017. aasta lõpuks loodetakse müüa ainult 3000 autot.

Euroopa Vesinikuliidu andmetel on vesinikutanklate taristu väljaehitamine Euroopas aga kuni viis korda odavam kui näiteks elektri laadimisjaamade taristu loomine. Teisalt on vesinikukütus hetkel umbes kolm korda kallim kui vastav kogus elektrit. Vesiniku tootmine on kulukas, aga arvatakse, et selle hind võib tehnoloogia arenemisel märkimisväärselt kukkuda.

Veidi ekstreemsematates tehnoloogiatest võib välja tuua ka soolveel põhinevad autod. Märtsis esitles Liechtensteini ettevõte Nano Flowcell AG Genfi automessil soolveetehnoloogial baseeruvat superautot Quant e-Sportlimousine. Tõsi, masstootmisest on asi kaugel ja auto eest tuleb välja käia 1,37 miljonit dollarit. Mudeli kohta saab pikemalt lugeda siit.

Tesla pole elektriautode turul ainuke alternatiiv

Mulle näib, et teised autotootjad on Tesla kontseptsiooni üles korjanud. Uusi luksuslikke elektriautosid tuleb juurde nagu seeni pärast vihma.

Hiljuti teatas Audi, et ehitab elektriautot, mille sõiduulatus on ligi 500 kilomeetrit. Auto on nende sõnul sportlik linnamaastur ja see tuuakse avalikkuse ette septembri keskel Frankfurdi autonäitusel. Auto kasutab liitium-ioonakusid ja sinna mahub neli inimest.

Ka Briti luksusautode tootja Aston Martin ütles, et laseb varsti välja uue, 800hobujõulise elektriauto. BMW, kelle aktsia on ka minu radaril, teatas hiljuti, et loob luksusliku elektriauto, mis saab olema Teslaga samast hinnaklassist.

Eriti märkimisväärne on see, et elektriautoga kavatseb turule tulla ka Apple. Ettevõtte tugevat brändi ja mainet arvestades on raske uskuda, et iPhone’i fännid ei torma omale autot soetama. Apple’il on palju vaba raha ja on üpris tõenäoline, et selle eest suudetakse luua kvaliteetne auto.

Tesla on teistest peajagu ees, aga mulle näib, et konkurentsi tihenedes peab ettevõte rohkem vaeva nägema, et positsiooni hoida. Pealegi ei pruugi tulevik elektriautode päralt olla. Ehk hakkame hoopis lendama?

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.