Kas liigne rahulolu laseb börsilangusel jätkuda?

Artikkel

- Börsiuudised
- Mait Kraun
- 17. september 2015 kell 10:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas liigne rahulolu laseb börsilangusel jätkuda?
Nädal algas tõusugaFoto: EPA
Kui enamik investoreid avastab, et turg on langustrendis, on suur kahju juba tehtud. Kas näiteks USA aktsiaturge ootab pikem tagasiminek? Analüütikud ei ole languse jätkumises ühel meelel, samas ei peaks investor sellepärast ka üleliia muretsema.
„Pärast mitu aastat kestnud tugevat pulliturgu on USA aktsiaturg sel aastal näidanud selgeid väsimusmärke,“ ütles Danske Bank Markets Eesti juhataja Rainer Änilane. „Augusti lõpu arengud lõid selle vundamenti tubli mõra.“
USA Standard & Poor’s 500 indeks langes üle 10 protsendi (tehniline korrektsioon). Tänaseks on indeks veidi taastunud ja mai keskel saavutatud tippudest on taandutud kokku 6,3 protsenti.
LHV analüütik Erko Rebane aga ütles, et korrektsioonid tulevad ikka ja jälle. Need on tema sõnul vajalikud selleks, et spekulatiivset raha eemaldada ning lasta turgudel ratsionaalsemate ootuste najal edasi liikuda.
Meeleolud muutusid liiga rahulolevaks
Selgub, et analüütikute seas seega konsensust ei ole. Legendaarne investor ja Wells Capital Managementi investeerimisstrateeg Jim Paulsen näiteks ütles, et hullem ei pruugi möödas olla. „Põhimõtteliselt tõi turu siiski alla ülehinnatus. Turgude meeleolud muutusid liiga rahulolevaks,“ ütles Paulsen.
Tema sõnul ei ole korrektsioonist eriti tolku, kui hinnad kohe tagasi tippu tõusevad. Selleks, et mõelda korrektsiooni lõpust, peaks investorite huvi võlakirjade ja kulla vastu märkimisväärselt tõusma. „Me ei ole seda veel näinud,“ ütles strateeg. Ta lisas, et S&P500 indeks peaks kukkuma ehk 1800 punktini, et investorid hakkaksid rohkem turvalistesse varaklassidesse investeerima. „Ma arvan, et see võiks olla jätkusuutlik tase, kust edasi minna.“
Änilane märkis, et kui USA Föderaalreservi lähiaja tegevus võib optimismi potentsiaalselt mõneti tagasi tuua, siis vundament on kahjustatud ja tugevamat korrektsiooni välistada ei saa.
Milliseid toetusmeetmeid võiks USA kasutada, kui langus jätkub?Rainer Änilane, Danske Bank Markets Eesti juhataja
Aktsiaturgude mõõdukas korrektsioon ei saa iseenesest olla eriliste meetmete põhjus. Kui finantsturud peaksid aga ilmutama laiemat paanikat ja nähakse majanduse tervise halvenemise ohtu, siis võib juba oodata turgude rahustamiseks teatud tegevusi.
Möödunud kriis tõi näiteks olulise intresside langetuse, keskpankade swap-liinide sisseseadmise, stimuleerimisprogrammi ja osade aktsiate puhul keelati ka langusele panustamine. Uus kriis tooks lauale sarnased äraproovitud meetmed, kuid pole sugugi välistatud, et meetmete arsenal ei täiene. Näiteks Jaapanis ostab keskpank lisaks võlakirjadele kokku ka ETF-e. USAs ei ole seda veel tehtud.
Keskpankadel suur roll
Konsultatsioonifirma Lindsey Groupi turgude peaanalüütik Peter Boockvar ütles aga sellel nädalal, et USA majanduslanguse tõenäosus järgmise 20 kuu jooksul on üle 50 protsendi. „Keskpangad on oma poliitika muutmisega garanteerinud halvad tagajärjed,“ ütles ta CNBC-le. „Kui Föderaalreserv hakkab intresse tõstma, tuleb majanduslangus. See on vältimatu.“ Samas nentis Boockvar, et majanduslangust tuleks võtta tervisliku puhastusena, mis laob uue vundamendi selleks, et majandus saaks paremini taastuda. „Seda ei peaks iga hinna eest vältima,“ ütles ta.
Tõsi, keskpangad pole vaatamata poliitika lõdvendamisele oma eesmärke täitnud. Majanduskasv on nii USAs kui ka Euroopas jätkuvalt kasin, inflatsioon on madal ja rahapoliitika normaliseerimist kardetakse. Uue langusega toimetulekuks on praegu vähe laskemoona.
Leiab ka positiivset
Erko Rebane ütles, et globaalne majandus läbib arenevate turgude tõttu pehmemat perioodi, kuid hetkel puuduvad märgid, mis viitaksid uuele majanduslangusele.
„Eurotsooni erasektori aktiivsus on tänavu hoogu kogunud ning saavutanud nelja aasta kõrgeima taseme, USAs on keskpank valmis intressimäära kergitama, mis eeldab majanduse jätkuvat paranemist,“ ütles Rebane ja lisas, et ka Hiinas on kinnisvaraturg stabiliseerunud ja jaemüügi kasvutempo on vaatamata heitlikule perioodile aprillist alates kiirenenud.
Hingamisaparaat on vaja lahti ühendadaKristofer Vähi, SEB aktsiaturgude analüütik
Ohumärke ja ebakindlust võib USA aktsiaturul näha, kuid paljud hirmufaktorid on ka üle pingutatud.
Oht on see, kui turuosaliste kasumiootused ettevõtetele on liiga optimistlikud. Selle aasta esimeses pooles nähtud ettevõtete kasumilangus on tõepoolest mõneti murettekitav. Suvine maailmaturgude paanikat võib olla üks oluline põhjus, miks ettevõtted muutusid tuleviku suhtes ajutiselt ettevaatlikuks.
Ühe tõsisema murekohana võib välja tuua Hiina majanduse, mis on viimastel kvartalitel näidanud nõrka sisetarbimist ning on oht, et majanduskasv sel aastal ei küündi isegi oodatud 7 protsendini. Kui Hiina reaalmajandus on tõepoolest sedavõrd kehvas seisus ning valitsuse sammudest ei piisa majanduse turgutamiseks, siis potentsiaalselt võib see mõjutada kogu maailma. Kui aga olukord nii hull ei ole, siis ei pruugi mõju USA-le väga dramaatiline olla.
Turulanguse jätkumist ning pikaajalisemat nn karuturu algust ma väga tõenäoliseks ei pea ja ilmselt oli tegu korrektsioonilainega, et tuua aktsiate hinnad taas mõistlikumale tasemele.
Föderaalreserv on sisuliselt sunnitud selle aasta jooksul intressimäärasid tõstma. Vastasel juhul leiavad nad end varem või hiljem olukorrast, kus majandust on tõesti taas vaja toetada, aga püssirohtu enam pole, kuna intressimäärad on juba nulli lähedal.
Räägitud on ka neljandast rahatrükiprogrammist, kuid see kõlab juba väga õhupalli taaskordse paisutamisena. Lõpuks on vaja see hingamisaparaat lahti ühendada ja lasta majandusel taastuda normaalsusse. Jääb vaid loota, et reaalmajandus on piisavalt terve ja keskpangad piisavalt ettevaatlikud, et üleminek oleks võimalikult sujuv.
„Ei ole välistatud, et aktsiaturud praegustelt tasemetelt edasi langevad, kuid korrektsioonide ja krahhide puhul on oht, et investorite hinnang tegelikust olukorrast muutub liialt pessimistlikuks ning rõhk asetatakse vaid teguritele, mis on maailmas valesti,“ ütles Erko Rebane.
Rebase sõnul räägitakse vähem sellest, kuidas USA peamine aktsiaindeks S&P500 on 2009. aasta märtsist koos dividendidega tõusnud lausa 230 protsenti. „2008. aasta kriisieelsest tipust on aktsiad aga ligi 50 protsenti kõrgemal, rääkimata paljudest ettevõtetest, mis on veel paremaid tootlusi näidanud,“ nentis ta.
„Ajalugu on täis korrektsioone ja krahhe, mis on ulatunud 10-50 protsendini. Seni on ühendanud neid üks asjaolu – pikaajaliselt pole madalaseisust mitte ainult välja tuldud, vaid ka kõrgemale liikumist jätkatud.“
Miks langus jätkub?
Investeerimisfirma Pento Portfolio Strategies president Michael Pento tõi viis põhjust, miks langus ikka veel kestab.
- USA aktsiaturud on indikaatoreid vaadates ülehinnatud
Näiteks võib vaadata hinna ja käibe suhet, mis näitab, kui suur on ettevõtte aktsia hind võrreldes käibega. See jätab välja ettevõtete praeguse kalduvuse osta aktsiaid tagasi, et muuta kasumit aktsia kohta suuremaks. S&P500 indeksi puhul on see suhe praegu 1,7 juures. Keskmine suhe on olnud aga 1,4. Indeksi hinnatase on ka siis kõrge, kui võrrelda seda SKP või ettevõtete asendusmaksumusega.
- S&P500 ettevõtete käibe- ja kasumikasv on kasin
Teise kvartali kasumid kukkusid kokkuvõttes 0,7 protsenti. Käibed langesid eelmise aastaga võrreldes aga 3,4 protsenti, selgub FactSeti andmetest. Terve indeksi käibelangus toimus juba teist kvartalit järjest, mida pole juhtunud 2009. aastast alates.
- Praktiliselt kogu maailma majandus vangub languse äärel
Dallase Föderaalreservi tööstusraport näitas, et üleüldine tööstuse aktiivsus kukkus augustis -15,8 juurde. Veel juulis oli näitaja -4,6 juures. USA kasvav naftatööstus on riigi majanduse üks eredamaid pärleid. Tänu sellele on ka töökohtade kasv olnud suur. Atlanta Föderaalreserv aga prognoosib, et USA sisemajanduse koguprodukt kasvab kolmandas kvartalis vaid 1,3 protsenti. Augustis kukkus ISMi tööstuse indeks 52,7 punkti pealt 51,1 punktile, mis on nõrgim viimase kahe aasta jooksul. Teises kvartalis oli sisemajanduse kogutoodang 3,7 protsenti, aga sisemajanduse kogutulu kasvas aastaga vaid 0,6 protsenti.
- Globaalne kaubandus on vabalanguses
Hiljuti teatas Reuters, et Lõuna-Korea eksport kukkus augustis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15 protsenti. Eksport oli nõrgem nii Hiinasse, USAsse kui ka Euroopasse. USA ekspordinumbrid on aga madalaimal tasemel alates 2011. aasta septembrist. Septembri alguses selgus, et USA ekspordimahud Long Beachi sadamast Hiinasse on kukkunud aastaga 10 protsenti.
- Föderaalreserv ei luba enam turgu toetada
2009. aastal oli Föderaalreserv valmis turgusid igakülgselt toetama. Alates 2010. aastast on USA majandus kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas, aga aktsiaturg on samal kahekordistunud. Seda tänu nullprotsendi juures olnud intressimääradele ja stimuleerimisprogrammidele. See tähendab, et viimastel aastatel on aktsiate hinnatasemed majanduse põhinäitajatega võrreldes ebavõrdselt kiiresti tõusnud. Nüüd on Föderaalreserv rahapoliitilist tuge eemaldamas. Intressimäärade tõusu plaanitakse ajal, mil maailmamajandus on jahtumas, inflatsioon on madal ja ettevõtete kasumid ei kasva.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum