Uus investeerimistoode

Artikkel

- Börsiuudised
- Birjo Must
- 21. september 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus investeerimistoode – heategu
Bridges Venture'i investeeringute juht Emilie Goodalli sõnul on mõjuinvesteeringud Suurbritannias populaarsed.Foto: Eiko Kink, Äripäev
Tugeva sotsiaalse vastutustundega investorid võivad rõõmustada, sest heateost saab juba õige pea kasumlik investeerimistoode.
- investeerimismudel, mille eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust.
- osakute tuumaks on kolme osapoole - erainvestorite, riigi ja vabaühenduse - vaheline leping, mille puhul investeerivad erainvestorid ühe konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamisse
- probleemi lahendab võimekas vabaühendus, kellel on innovaatiline ja mõjus lähenemine
- kui antud lahendus toob kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolev riiklik sekkumine, tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.
- väljamaksed tehakse vaid siis, kui sõltumatu hindaja on kokkulepitud tulemuste ja mõju saavutamist kinnitanud
- tänaseks on maailmas kokku käivitatud pea 50 ühiskondliku mõju osaku mudelit, nendest suurem osa Suurbritannias ja Ameerikas
Allikas: Heateo Sihtasutus
Nimelt käivitatakse Eestis uut investeerimismudelit, mille kaudu saavad investorid panustada ühiskondlike probleemide lahendamisse ning teenida seejuures ka korralikku tootlust.
„Mõjuinvesteeringud on praegu veel väike tilk globaalsete investeeringute meres, kuid need köidavad maailmas üha rohkem tähelepanu,“ rääkis Suurbritannia investeerimisfirma Bridges Venture investeeringute juht Emilie Goodall Heateo sihtasutuse korraldatud inspiratsioonihommikul.
Kui tavaline aktsiatesse investeerimine kujutab endast peamiselt tootlusejahti, siis mõjuinvesteeringud seovad tuluteenimise ja ühiskondliku mõju. See tähendab, et investor saab teenida raha investeeringust, mille kaudu lahendatakse sotsiaalseid probleeme. Olgu nendeks siis puuetega inimeste tööleaitamine või riskigrupi noorte oskuste arendamine.
Heategemine pole enam lihtsalt annetamine
Bridges Ventures on selles vallas edukas pioneer, sest firma on ühiskondliku mõju saavutamiseks kuue fondi kaudu investeerinud juba 600 miljonit naela investorite raha. Huvitav on seejuures fakt, et Goodalli sõnul on nad edukalt lõpetanud juba mitu investeerimisringi ning investorid pole seni oma rahast ilma jäänud. Lisaks Suurbritanniale on sellised investeerimismudelid kasutusel ka mujal ja praegu arendatakse sarnaseid fonde mitmekümnes riigis üle maailma.
Nüüd on nende hulgas ka Eesti, kus Heateo sihtasutuse eestvedamisel töötatakse välja uut investeerimisinstrumenti ühiskondliku mõju osakute (ingl social impact bond ehk SIB) mudel, mis ühendab omavahel kolm olulist osapoolt – investorid, vabaühendused ja riigi. Lihtsustatult käib asi nii, et vabaühendus lahendab kokkulepitud sotsiaalse probleemi investorite raha toel. Kui projekt jõuab lõpule, tagastab riik investoritele raha ja vastavalt projekti õnnestumisele ka intressi.
SIBi mudeli käivitaja Eestis, Heateo sihtasutuse projektijuhi Teele Rauni sõnul on maailmas häid näiteid, kus mõjuinvesteeringute fondid suudavad pakkuda sarnaseid või isegi paremaid tootlusi võrreldes tavafondidega ning need muutuvad atraktiivsemaks tavainvestoritele. Nende hulka kuuluvad ka pensionifondid.
„Kui varasemalt on sotsiaalseid probleeme lahendatud peamiselt riigi või filantroopide toel, siis SIBi mudel võimaldab antud valdkonda investeerida ja oma investeeringult tulu teenida,“ rääkis Raun.
Heateo sihtasutus on projekti ettevalmistamisega tegelenud rohkem kui aasta ning nüüd on jõutud reaalsete sammudeni – riik on kambas, esimesed potentsiaalsed investorid olemas ja ka võimekad vabaühendused leitud. Meeskond jätkab tööd selle nimel, et esimene SIB käivituks 2016. aastal.
Investori jaoks uus normaalsus
Selles mudelis näeb Raun investorina eelkõige sotsiaalse närviga eraisikuid ja ettevõtteid, kes mingil moel juba investeerivad või panustavad positiivse ühiskondliku mõju loomisesse. Hiljem võiks see tema arvates olla finantstoode, mis muutubki uueks normaalsuseks.
Investor ja Heateo sihtasutuse nõukogu liige Armin Kõomägi suhtus esialgu sellesse instrumenti kui nišitootesse. Nüüd saab ta aga enda sõnul üha rohkem aru, et see on tulevikutoode. „See võib investori jaoks olla täiesti vabalt turu keskmine investeering,“ rääkis Kõomägi.
Tema sõnul näeme Suurbritannia näite põhjal, et mõjuinvesteeringute fondidel võib minna isegi paremini kui tavalistel aktsiafondidel, eriti ebakindlatel aegadel.
Keeruliseks võib osutuda usaldus
Investorina on Kõomägi sõnul kõige olulisem küsimus see, kas liiga värskesse projekti julgetakse oma raha paigutada. Siinkohal annavadki ainsat kindlust näited mujalt riikidest, kus ebaõnnestumise protsent on olnud väiksemgi kui tavalise aktsiatesse investeerimise puhul. Suur tõenäosus on, et investeeritud raha saab tagasi, küsimus võib olla lihtsalt ajahorisondis ja intressides, märkis Kõomägi. Siinkohal mängib võtmerolli ka investori usaldus kolmanda osapoole vastu, kes hindab projekti õnnestumist, kuna vastavalt sellele tasutakse intressi.
Kuigi esimese SIBi käivitumine võtab Eestis veel veidi aega, on vanker veerema lükatud ja tugeva sotsiaalse närviga investorid saavad juba õige pea lisaks hea tegemisele ka oma raha kasvatada.
„Elu peakski selliseks muutuma, et heategu on tavaline investeerimistoode,“ lausus Kõomägi.

Hollandis käivitus projekt, mille aastane tootlus kuni 12%
Ühiskondliku mõju osakute ehk SIBi mudeli rakendamise esirinnas on Suubritannia, kus tänaseks on käivitatud pea 30 mudelit ning esimesed lõppenud SIBid on investoritele juba raha tagasi toonud. Samuti on mitu SIBi käivitatud USAs ja Austraalias.
Üks näide Euroopas on 2013. aastal käivitatud Hollandi mudel, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. SIBi tellija Hollandis on Rotterdami omavalitsus ning investorid pank ABN Amro ja filantroopiafond Start Foundation, kes investeerisid kokku 680 000 eurot Buzinezzclubi kaks aastat kestvasse programmi.
Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu kaudu ettevõtete võrgustikule. Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle saanud või kooliteed jätkab, seda rohkem on võimalik investoritel teenida. Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt (töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni 12% aastas nelja aasta jooksul.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Armin Kõomägi
- Investeerimine
Hetkel kuum