• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • 27.09.15, 13:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investorite uus kullasoon – vesi

Analüütikud ütlevad, et kui möödunud sajandil oli investorite jaoks märksõnaks nafta, siis nüüd on selleks vesi, kirjutab New York Times.
Californias on tänavu kümnendite suurim põud
  • Californias on tänavu kümnendite suurim põud
  • Foto: epa
„Vett on vähe, mistõttu see defineerib 21. sajandit,“ ütles Matthew J. Disero New Yorgis asuvast ettevõttest Water Asset Management.
Scott Slaterile kuulub 34 000 aakrit maad Mojave kõrbes. Kuiva maakooriku all on peidus miljardeid liitreid vett, mille kättesaamiseks on, tõsi küll, vaja teha väga suuri investeeringuid.
Slateri ettevõte Cadiz pole maast ja selle all peidus veest siiani kasu saanud. Ta nendib, et ettevõte peab tegema vähemalt 200 miljoni dollari suuruse investeeringu, et vesi maa seest välja puurida, seejärel puhastada ning inimesteni transportida. Sellest hoolimata usub Slater, tulevikus on võimalik tal veeärist üsna kopsakat tulu teenida.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võitlus ametnikega
Siiski on kogu selle loo juures üks konks: joogiklaas on vähemalt siiani ikka tühi. Kuigi nii-öelda veeärisid on üsna palju, pole neist kellelgi siiani vett, mida ette näidata. Veeäridel on probleeme keerukate USA regulatsioonidega, kliendid on ettevaatlikud, ka keskkonnakaitsjad kortsutavad asja peale kulmu.
Tõsi, mõningast edu võib ette näidata erafirma Poseidon Water, kelle 15 aastat kestnud võitlus seadusesilmadega on nüüd vilja kandmas.
Ja kuigi regulatsioonide poole pealt on kõik korda saamas, on ettevõttel juba uus probleem: kohalikud elanikud on taolise ettevõtluse vastu, ja seda isegi praegu, mil Californias on kümnendite suurim põud. Peamiseks põhjuseks on raha.
Eraettevõtete turuletulek tõstaks San Diego maakonna veeameti hinnangul piirkonnas elavate inimeste veearvet kuus umbes viie dollari võrra.
California Food and Fresh Watchi direktor Adam Scow lausus, et vesi on midagi, mida ei peaks erastama ning pole õige, et näiteks Poseidon Watersi omanikud lõikavad sellest kasu.
Poseidon Watersi asepresident Andrew Kingman sellega mõistagi nõus ei ole. Ta ütleb, et ettevõtte Carlsbadi vee magestamise projekt teenib avalikkuse huvi.
Tasub oodata

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hoolimata suurtest probleemidest ning vähemasti praegu üsna tumedast tulevikust, ei pruugi veeinvestorite jaoks kõik päris kadunud olla. Selgub, et investeering võib tulevikus osutuda üsnagi heaks.
Wall Streeti veteran ning Water Asset Managementi üks juhte Disque D. Deane juunior märkis, et seni on inimesed veest mõelnud kui millestki iseenesestmõistetavast. Tuleviku silmas pidades võib vesi kuuluda ühte gruppi näiteks energia või kinnisvaraga.
Investorid suhtuvad veeärisse hästi ning leiavad, et vee omamises pole midagi halba.
Tööstuskonsultant Steve Maxwell märkis, et kuigi veeäri silmas pidades võib kuluda palju raha vee töötlemisele ja transpordile, on ometi tõsiasi, et vesi on muutumas Läänes üha väärtuslikumaks. Samuti märkis ta, et pole vahet, kas vett omavad riigi- või erafirmad, hinnad tõusevad igal juhul. „Ja seda mitte seetõttu, et omavalitsused oleksid ebaefektiivsed või erafirmad ahned. Meil saab vesi lihtsalt otsa,“ selgitas ta.  

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele