Unustatud Saksa autotootja plaanib tagasitulekut

Borgward oli 1950. aastatel Volkswageni järel Saksamaa suuruselt teine autotootja. Borgwardi auto tõi teedele vurama insener Carl F.W. Borgward, kelle eesmärk oli luua auto, mis oleks mugav käsitseda, näeks välja stiilne ning oleks taskukohane tollasele Saksa keskklassile.

Hoolimata entusiastlikest omanikest ning kõrgest tehnilisest arengutasemest, lõppes Borgwardi edulugu 1961. aastal, mil selgus, et ettevõte polnud võimeline laene tasuma. Kui viimased Borgwardi Isabella mudelid Bremenis asuvast tehasest väljusid, kandsid nad silti „Du warst zu gut für diese Welt“ („Sa olid liiga hea selle maailma jaoks“). Töötajate meelehärm oli mõistetav.

Nüüd on Borgward tegemas tagasitulekut. Ja seda mitte Saksamaal või mujal Euroopas, vaid hoopis Hiinas. Borgwardi vägesid juhib praegu Carl Borgwardi lapselaps Christian Borgward, kellel on õnnestunud sõlmida leping Hiina veoautotootja Beiqi Foton Motor Companyga, kes toodab esimesed Borgwardid Hiina turule.

Borgwardi esimest üllitist, neljarattaveoga linnamaasturit BX7, võis näha ka mõni aeg tagasi toimunud Frankfurdi autonäitusel. Borgward Groupi asepresident Karlheinz Knöss lausus, et kuigi BX7 puhul pole tegu tehnoloogia viimase sõnaga, loodab ettevõte, et ehk paistis ta teiste autodega võrreldes silma eeskätt oma voolujoonelise kere poolest, mis peaks omakorda viitama preemium klassi autole. Muuhulgas on nimetatud linnamaasturi armatuurlaual ebatavaliselt suur, 12tolline puutetundlik ekraan.

Borgwardi juhtkond pole otseselt öelnud, missugune on auto hind, küll aga on nad märkinud, et hind on väga „konkurentsivõimeline“, võrreldes seda näiteks Audi Q5ga, mille hind algab Hiinas 56 428 dollarist.

Tootmise osas on Borgward väga enesekindel. Suurema tootmisega plaanitakse alustada juba järgmise aasta keskpaigas ning ülejärgmisel aastal plaanitakse välja tulla kahe mudeliga. Ja selle asemel, et autoturul siseneda tasa ja targu, loodetakse keskpikas perioodis aastaseks keskmiseks müüginumbriks saada pool miljonit sõidukit.

„Me kindlasti saavutame selle,“ oli Knöss enesekindel, „ja umbes kahe aasta jooksul siseneme me ka Euroopa turule.“

Borgwardi suurelt mõtlemist tõestab ka see, et oma ridadesse on palgatud Euroopa autotööstuse tõelised veteranid. Knöss on töötanud Saabis, General Motorsis ning Daimleris strateegia- ja kommunikatsioonidirektorina. Tegevdirektor Ulrich Walker on töötanud Mitsubishi, Smarti ning Daimleri ridades. Muuhulgas on tal kogemusi ka Aasia turgudega, kuhu teadupärast kuulub ka Hiina. Borgwardi disainijuht Einar Hareide on töötanud Saabis ja Volvos.

Borgwardi partner Beiqi Foton toodab aastas 650 000 väike ning keskmise suurusega veoautot. Ja kuigi ettevõttel puudub igasugune kogemus toota sõiduautosid, oli see Knössi sõnul igati loogiline valik. „On väga oluline, et me lõime partnerlussuhte meie põhiturul tegeva ettevõttega. Kui me oleksime proovinud saada kõiki lube, et hakata ise tootma, oleks meil läinud 10 aastat,“ selgitas Knöss.

Siiski, Borgwardi ambitsioonikaid plaane ajalugu eriti toetavat ei näi. Suured autotootjad tahavad väikseid tegijaid üles osta, samuti on autode tootmisest räägitud palju tehnoloogiaettevõtete nagu Apple ja Google puhul.

IHSi analüütik Stephanie Brinley lausus, et Borgwardi-suguste ettevõtete puhul saab põhiküsimuseks finantseerimine. „Sisenemine või taassisenemine autoturule nõuab sügavaid taskuid, mis on raha täis,“ ütles ta.

Borgwardi jaoks on sügavad taskud nende Hiina partneril Fotonil. Viimane omab Knössi sõnul 100 protsendi ulatuses Borgwardi aktsiaid, ent samas püütakse juurde leida veel investoreid.

„Väikseim nõue on, et neil oleks piisavalt palju raha, et mitu aastat vastu pidada,“ lausus Brinley ja lisas, et ettevõte peab kindlasti arvestama sellega, et kasumit ei teenita mitu aastat. Palju raha kulub nii turundamisele kui tootmistegevusele.

Borgwardi käekäiku ennustades tasub kindlasti arvestada ka Hiina autoturu käekäiku. Aastases võrdluses kahanes Hiinas sõiduautode ostmine nii juunis, juulis kui augustis.

Eelnevast hoolimata võib öelda, et Hiina autoturg on kahtlemata suur. Eelmisel aastal müüdi Hiinas 19 miljonit sõiduautot. „On tähtis meeles pidada, et isegi kui müüginumbrid langevad, on tegu väga suure turuga ning seal on alati kasvupotentsiaali,“ märkis Brinley.

Lisaks sellele võib Borgward loota sellele, et tema Saksa minevik tundub hiinlastele põnev ja eksootiline. Hiinlased armastavad luksusbrände, millel on pikk ajalugu, ent mis pole seotud Hiina endaga.