USA aktsiaturge hakkavad mõjutama suuremad keskpangad

Turud ja keskpangad ei tegutse üksteisest eraldatud vaakumis. Nende käitumine muutub vastavalt teise poole tegevusele või tulevikuootustele. Mõlemaid mõjutavad ka paljud teised välised faktorid.

Tuleb meeles pidada, et pärast USA aktsiaturgude korrektsiooni toimunud taastumist on suuresti toetanud Föderaalreserv. Keskpank otsustas septembris üllatuslikult intressimäärade tõstmise edasi lükata. Aktsiaturg tegi aga tugeva taastumise tulemuste hooajal, mis pole positiivset üllatust valmistanud – kasumid vähenevad veidi ja kolme kuuga pole ootustes ja lootustes midagi muutunud.

Madalad intressimäärad on lühiajalises perspektiivis ilmselgelt aktsiaturge toetavad. See muudab ka võlakirjad vähematraktiivseks, mis sunnib investoreid tootluse saamiseks aktsiaturule.

Mis siis õigupoolest toimub? Esiteks on raha vahetatav ja ta liigub eelkõige kohta, kus saab parimat tootlust. Selgelt on siin mitmed faktorid selle kasuks, et raha hakkab otsima USA aktsiaturge. USAst väljaspool muretsetakse eurotsooni pärast, kus inflatsioon oli eelmisel kuul nullprotsendi juures. 2-aastaste Saksamaa riigivõlakirjade tootlus on langenud -0,3 protsendini, mis tähendab, et investorid maksavad riigile laenamiseks peale. Euroopa Keskpanga lõtv rahapoliitika toob turgudele raha juurde – see raha jõuab osaliselt ka USAsse.

Lisaks neile on ka Jaapan, mille keskpank on otsustanud suurendada majanduse stimuleerimist. Tundub, et Jaapanis on see vältimatu, sest inflatsioon ei taha kiireneda.

Lõpuks on olemas ka arenevad turud, mida juhib Hiina. Sealne majandus jaheneb ning riigi ebaõnnestunud sekkumine aktsia- ja valuutaturul sai katalüsaatoriks, mis vallandas augustis toimunud aktsiate müügilaine. Kuna usaldus Hiina valitsuse vastu vähenes, tekkis mitmeid uusi võimalikke stsenaariumeid, mis võivad halvasti lõppeda.

Mis on alates sellest muutunud? Hiina püüab maailma veenda, et planeeritud 7protsendiline majanduskasv saab teoks. Sealne aktsiaturg on stabiliseerunud – dollarites on Shanghai Composite alates augustist tõusnud 20,3 protsenti. Sellel aastal on turg tõusnud 2,8 protsenti. Ka valuuta on taastunud. Pärast augustis toimunud devalveerimisi nõrgenes jüaan mõne päevaga 3,7 protsenti. Praeguseks on 2,1 protsenti sellest langusest tasa tehtud. Sellel kuul teatas Hiina Keskpank, et kärbib intressimäärasid ja leevendab kontrolli pankade laenamise üle. Need on meetmed, mis pumpavad lisaks Hiina turule ka maailma laiemalt lisaraha.

Trendid tunduvad jätkuvalt ebatervislikud, aga turgude meeleolu Hiina suhtes on rahunemas. Teised arenevad turud ja toorainete hinnad on näitanud kerget taastumist.

Suuresti on siin jälle mängus Föderaalreservi käsi – keskpank reageeris globaalsetele faktoritele ja otsustas septembris intressimäärad tõstmata jätta. Nad tunnistasid, et Hiina probleemid ja finantsturgude volatiilsus oli üks põhjustest, miks intresse ei tõstetud.

Föderaalreserv oli vägagi konkreetne – võib-olla ei oleks pidanud. See teadaanne üllatas turge ning mingil hetkel arvas suurem osa, et intresside tõus tuleb alles järgmise aasta märtsis. Selle kuu alguses tulid välja kesised tööturuandmed, mille järel hakkasid aktsiaturud kiiresti tõusma. Esialgu aitas turgudel tõusta asjaolu, et investorid lükkasid intresside tõusuootusi järjest rohkem tulevikku. Nüüd, oktoobrikuisel kohtumisel, loobus Föderaalreserv globaalsete probleemide mainimisest ning vihjas, et intressid võivad tõusta juba detsembris. Aktsiaturud pole pärast seda järsult langema hakanud.

Osaliselt on siin mängus tulemuste hooaja mõju. Vaatamata sellele, et kasumid teevad väikse languse, on ootusi ületanud keskmisest rohkem ettevõtteid. Tõsi, ootused olid väga madalad – mõned arvasid isegi, et kasumid vähenevad eelmise aastaga võrreldes 5 protsenti. Prognooside vähendamine aitas augustikuisele aktsiaturgude müügilainele kaasa.

Tulemuste hooaeg pole veel läbi, aga lõppkokkuvõttes näitavad Standard & Poor’s 500 indeksi ettevõtted tõenäoliselt kasumite kerget langust. Aktsiaturgude tõus soodustab Föderaalreservi intressimäärade tõstmist. Seega hakkavad USA aktsiaturud sõltuma järjest rohkem rahast, mida teised riigid deflatsiooniga võitlemiseks juurde loovad. Seega võib USA aktsiate tõusutsükkel tänu ülejäänud maailmale veel püsima jääda.