Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mainor Ülemiste sisenes võlakirjaturule

Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks ja Ülemiste City looja Ülo Pärnits täna Tallinna börsil.Foto: Andras Kralla

Alates tänasest võetakse Nasdaq Balti First North võlakirjaturule kauplemisele kinnisvaraarendaja Mainor Ülemiste võlakirjad. Esialgu võetakse kauplemisele 2000 võlakirja, mis ettevõte emiteeris 2015. aasta juunis.

First North võlakirjaturg on mitmepoolne kauplemissüsteem, mida tuntakse peamiselt alternatiivturu nime all. Tegu on Nasdaqi korraldatava turuga, kus kehtib eraldiseisev reeglistik ja hinnakiri. Alternatiivturg pakub ettevõtetele palju paindlikumaid tingimusi kui reguleeritud turg.
Võlakirjadega kaubeldakse Nasdaq grupi kauplemissüsteemis INET Nordic, mida kasutatakse reguleeritud turul noteeritud aktsiatega (ja Islandil ka võlakirjadega) kauplemiseks. Kõigil börsi liikmetel on automaatselt ligipääs First North turul kauplemiseks.
Allikas: NASDAQ OMX Tallinn

Lisaks juba käibel olevale 2000 võlakirjale emiteerib Mainor Ülemiste 17. novembril kuni 3000 uut võlakirja, mis viib võlakirjade kogumahu kuni 5 miljoni euroni. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ning aastane intressimäär 7%, intressi makstakse kvartaalselt. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 26. november 2018.

„Mainor Ülemistel on soov kaasata ka tulevikus finantseerimist kapitaliturgudelt võlakirjade või aktsiate vormis ning selleks soovitakse juba varakult alustada võlakirjainvestoritega avatud suhtlust ning olla nähtav ka võimalikele uutele investoritele,“ selgitas Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak pressiteate vahendusel. „Käesolev emissioon võetakse kauplemisele Nasdaq Balti alternatiivturul First North, kuid tulevikus ei ole välistatud väärtpaberite noteerimine avalikul turul ehk Nasdaq Balti võlakirjanimekirjas, kui projektide ja emissioonide mahud kasvavad.”

Nasdaq Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks märkis, et Mainor Ülemiste on unikaalse suuremahulise ärilinnaku arendajana huvitav ja alternatiivturule hästi sobiv ettevõte. „Alternatiivturule First North on sel aastal lisandunud aktiivsust nii uute aktsiate kui ka võlakirjadena ning see tugevdab meie veendumust, et sellise leebemate nõuetega kauplemiskoha järele on ka Balti turul vajadus olemas.“

Mainor Ülemiste on Ülemiste City projekti algataja ja juhtiv arendaja. Ülemiste City on üks suuremaid ärikinnisvara arendusprojekte Baltikumis, linnakus tegutseb praegu ligikaudu 300 ettevõtet, milles töötab kokku umbes 6300 inimest.

Paari aasta pärast börsile

Ülemiste City looja Ülo Pärnits arvas, et tõenäoliselt praegune võlakirjaemissioon viimaseks ei jää ning paari aasta pärast pole välistatud ka börsile tulek. „See sõltub meie juhtidest, kui aktiivselt nad suudavad arendada seda linnakut,“ rääkis ta. „Rahas probleem üldiselt ei ole.“

Pärnits rõhutas, et ettevõtte eesmärk pole mitte maju ehitada, vaid luua keskkond, kuhu tuleksid lääne firmade filiaalid, tuues nõnda Eestisse andekaid inimesi. Praegu Ülemiste Citys töötavatest inimesest on tema kinnitusel 10% välismaalased. „Need on inimesed, kelle palgad algavad 2000 eurost ja küündivad 5000 euroni,“ märkis ta. „See on ühiskonna sotsiaalse potentsiaali tõstmine. See on meie arengu üks põhieeldusi ja seepärast ma pean seda arengut väga tähtsaks.“

Ta lisas, et praegu on linnaku areng olnud edukas, kõik on täis müüdud ning ukse taga rida välisfirmasid, kellele pole piisavalt pindu pakkuda. See on ka põhjus, miks hoolimata heale koostööle pankadega, otsustati protsessi võlakirjade emissiooniga kiirendada.

Pärnitsa sõnul ei heiduta teda ka 7% suurune intress. „7% on müügihind – niisamuti nagu lähed kartuleid ostma turult – meil see üle jõu ei käi,“ kinnitas ta.

Täiendus pangalaenule

Mainor Ülemiste turuletulekut nõustanud Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe selgitas, et võlakiri ei ole mitte alternatiiv, vaid pigem täiendus tavapärasele pangalaenule. „Makstes veidi kõrgemat intressi, on võimalik kasvatada ärimahtusid oluliselt,“ toonitas ta.

Tammemäe sõnul on tegemist suunatud mitte avaliku emissiooniga ning minimaalne maht investorile on 50 000 eurot. Investorite ring võib asjaosaliste hinnangul jääda 30 kanti. Ülemärkimise korral emissiooni mahtu tõsta ei saa ning esmajärjekorras saavad võlakirjad need, kes esimesena märkimisel osalesid.

Tammemägi lisas, et huvi Ülemiste linnaku vastu tunti üle kogu Baltikumi. 2015. aastal on registreeritud võlakirja emissioonide maht Eestis ligi 63 miljonit eurot, millest üle 40 miljoni moodustavad krediidiasutused.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.