Eksperdid: finantsturgudel tasuks olla väga ettevaatlik

Igasta selgitas, et kui USA Föderaalreservi esimene kriisijärgne võlakirjade ostuprogramm (QE1) andis majandusele päris korraliku tõuke ning oli tema hinnanul võrdlemisi tark abimeede ning QE2 lisas selgelt veelgi õli tulle, siis QE3 vajadus on juba küsitav.

„QE3st mina aru ei saa, ilmselt mängisid siin rolli Föderaalreservi suhted Wall Streeti pankadega, sest ilmselgelt on rahatrükk neile väga hästi mõjunud,“ vihjas ta. „Üldpildis on arusaadavalt toimunud aktsiahindades väga suur ralli.“

Igasta tõdes, et 75% S&P 500 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on oma aktsiaid tagasi ostnud, mistõttu ringluses olevate aktsiate hulk väheneb ning seega on hindade liikumise põhjused olnud kohati ka tehnilist laadi. Samas on aktsiate tagasiostuprogrammi mahud hakanud järk-järgult vähenema.

Seda, et aktsiaturud oleks praegu pööraselt ülehinnatud, Igasta arvates öelda ei saa, sest kui mõni sektor võibki olla jaburalt kallis, sipleb mõni teine seevastu täiesti põhjas. Samas ei saa ka öelda, et turg oleks tervikuna odav. Et tehnilises plaanis on aktsiate pikaajaline trend murtud, ei saa välistada sedagi, et peagi leiame end hoopis langustrendis.

Isegi kui Föderaalreserv detsembris intressimäärasid viimaks tõstaks, siis Igasta hinnangul pikas perspektiivis seda ilmselt ei jätkata. „Intressimäärad on languses üle 30 aasta ja seda, et tuleks pikaajaline intresside tõusutsükkel, ma ei usu,“ kinnitas ta. „Pigem luuakse olukord, et saaks hiljem jälle järgi lasta.“

Globaalse rahatrüki võimalikke mõjusid lahkaval ümarlaua-arutelul samuti üles astunud Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas tõdes, et nullintressid kütavad kinnisvaraturgu ja teevad seda liiga kiiresti.

„Olukord on selline, kus kõik makroõpikud võite ahju pista,“ märkis ta üleilmseid keskpankade QE programme kommenteerides. „Reeglid enam ei kehti. Justkui sein on finantsturgude, keskpankade ja reaalmajanduse vahel. Oleme nii harukordses rahalises eksperimendis, et mitte keegi ei tea, kuidas see asi lõppeb. See võimaldab mitu Nobelit võita ja mitu doktorit teha.“

Vestluses osalenud Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina meenutas, et kui mingi ajani paistiski keskpankade stiimulitest kasu olevat, siis nafta hindade järsk langus lõi usu sellesse kõikuma. Mertsina tõi stimuleerimise halvima näitena esile Jaapani, kus intressid on olnud nulli lähedal juba ligi 15 aastat ning stimuleerimisest pole just üleliia palju tolku olnud.

Ta ennustas, et euribor langeb mõnda aega veel ilmselt edasi ning tõdes, et Euroopa Keskpanga (EKP) varaostuprogrammi mõju hindamiseks on veel liiga vara. „Seda mõju me veel võime näha – oleme alles poolel teel varaostuprogrammi mõju hindamisel,“ tunnistas ta.

Kui kujutleda pilti, et tuleval aastal peaks Eestit tabama majanduslangus, siis on Mertsina kinnitusel inimesed selleks oluliselt paremini ette valmistunud kui viimase kriisi ajal. Ta meenutas, et toona oli palgakasv väga kõrge, kuid sama pilt iseloomustas ka investeeringuid ja tarbimist, mis viis eelarved kokkuvõttes negatiivseks.

„Tänapäeval on majapidamised oluliselt paremas seisus,“ toonitas ta. „Meil on mõõdukas tarbimise kasv ja palgad on ka kasvanud samas suurusjärgus. Majapidamiste eelarved on plussis ja säästud ka korralikud.“