Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keenia keskpanga juhi kummaline rahasuhe

Keenia šillingudFoto: epa

Keenia keskpanga juht paistab maailmas silma sellega, et raha teda tegelikult ei huvita. Mees annetab enamiku oma palgast kirikule ning keeldus muuhulgas ka ametiautost ning uhkest majast.

Kui Keenia keskpanga juhiks sai kuus kuud tagasi Patrick Njoroge, ei võinud mees eluilmaski arvata, kui keerulise väljakutsega ta silmitsi peab seisma. Tema töö asemel on inimesed väga huvitatud hoopis tema eraelust, kirjutab Bloomberg.

Njoroge on usuorganisatsiooni Opus Dei liige ning on keeldunud siiani keskpanga juhi ametikohaga kaasnevatest hüvedest: ta on tagasi lükanud ametiautod ning ei hooli uhketest häärberitest. Selle asemel annetab ta osa palgast kirikule ning elab koos kuue teise Opus Dei liikmega Keenia pealinna Nairobi lähedal.

„Ma olen majandusprobleemidega tegelenud 20 aastat,“ lausus Njoroge. „Mida ma ei oodanud oli aga see, kuivõrd huvitatud on inimesed mu eraelust,“ lisas ta.

Enne keskpanga juhiks saamist oli Njoroge Keenia avalikkusele suhteliselt tundmatu. Ta oli enne seda kakskümmend aastat elanud Washingtonis ning töötanud IMFi juures.

Njoroge on tegelenud majanduskriisist räsitud riikidega Ida-Euroopast Aafrikani. Nüüd, mil on olemas oht, et Föderaalreserv tõstab intressimäärasid, peab Njoroge arenevaid turge selleks ette valmistama.

Agressiivne sekkumine

„Üks, mida me pidime koheselt tegema, oli fikseerima oodatava inflatsiooni määra,“ meenutab Njoroge. „Valuutakurss kukkus kui kivi ning see tekitas inimeste seas palju muret. Seega me tegutsesime väga agressiivselt,“ selgitas ta.

Vähem kui kuuga tõstis Njoroge baasintressimäära 150 punkti võrra 11,5 protsendile. Keskpank püüab šillingut hoida kukkumast. Selle aasta esimeses pooles langes šilling dollari vastu 8,7 protsendi võrra.

Yale’i vilistlane

Njoroge kasvas üles väikses Thinka linnas, mõnekümne kilomeetri kaugusel pealinnast Nairobist. Tema haridusministeeriumis töötav isa ning algkooliõpetajast ema selgitasid talle juba väiksest peale, kui oluline on hoolega tööd teha. Samuti rõhusid mõlemad haridusele ja õppimisele.

Njoroge sai 1990. aastatel Yale’i Ülikooli stipendiumi, et teha doktorikraad majanduses. Tema üks õppejõude oli Nobeli preemia laureaat James Tobin. Oma doktoritöös töötas ta välja mudeleid, mis kujutavad riikide majanduslikku arengut pärast majanduskriisi lõppu. IMFiga liitus ta 1995. aastal.

Tema endine ülemus on väitnud, et Njoroge suudab väga keerulisi asju väga lihtsalt selgitada. Keskpankuri jaoks on tegu äärmiselt väärtusliku oskusega.

Sellised oskused on eriti olulised silmas pidades poliitikat. Kuigi Keenia kespank on autonoomne üksus, on ta vastutav valitsuse ees. Kuna riik on majanduselus vägagi domineeriv, tähendab see omakorda, et fiskaal- ja rahapoliitika on omavahel väga tihedalt seotud.

„Väga paljudel asjadel on poliitilise ökonoomia dimensioon,“ selgitas Njoroge. „See esitab suuri väljakutseid,“ lisas ta.

Võrreldes oma eelkäija Njuguna Ndung’uga on Njoroge lähenemine hoopis teistsugune. Ta esineb parlamendi ees ning on rõhutanud, et ta plaanib olla kättesaadav ning avatud. Tema eelkäija andis harva intervjuusid ega osalenud pressikonverentsidel.

„Moodsate keskpankade puhul on väga oluline selge kommunikatsioon ning usutavus,“ sedastas ta.

Nagu mainitud, tekitab lisaks Njoroge moodsale lähenemisele furoori ka tema eraelu. Ta on loobunud ametihüvedest nagu uhke auto, mobiiltelefonid ning häärber.

Njoroge on väitnud, et tema kristlikud uskumused on teda kujundanud inimesena ning see paneb ka aluse sellele, kuidas ta oma ülesannetesse suhtub ning teiste inimestega käitub.

Ja kuigi Keenia puhul on teada, et riigis lokkab korruptsioon ning ametnikud on tavakodanikele pea täiesti kättesaamatud, on Njorogel kujunenud välja juba oma fännibaas.

Keenia pankurite assotsiatsiooni juht Joshua Oigara lausus, et pole oluline see, kui palju rikkust sul on, vaid see, mida sa saad oma praeguselt positsioonilt teha, et majandust muuta. „Paremat juhti on raske tahta,“ kiitis Oigara.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Poliitika