Venemaa kaitsekulutused tegid sel aastal aastakümne suurima tõusu, selgus kaitseuuringutefirma IHS Jane's analüüsist.

- Sõjaväeparaad Punasel väljakul
- Foto: epa
Kreml suurendas sel aastal kaitsekulutusi 21 protsenti, 54,1 miljardi dollarini (49,84 mld euroni), mis on suuruselt viies kaitse-eelarve maailmas ja seda
USA,
Hiina,
Suurbritannia ja
Prantsusmaa järel. Kaitsekulud moodustavad praeguseks 4,3 protsenti Venemaa sisemajanduse koguproduktist.
Sel aastal korraldas
Venemaa suuri militaarõppusi ning alustas Süürias ISISe sihtmärkide pommitamist.
IHS Jane’si teatel toob Venemaa musklite näitamine kaasa selle, et Ida-Euroopa riikide kaitsekulutused suurenevad keskmiselt 2 protsendile SKTst. Samas ei usuta, et Venemaa jätkab kaitsekulutustega praegusel tasemel.
„Venemaa kaitsekulud näisid juba enne 2015. aasta majandusprobleeme olevat liiga suured,“ ütles IHS Jane’si peaanalüütik Craig Caffrey. „Kärped on seega vältimatud, kuna Venemaa üritab oma eelarvepuudujääki vähendada.“
Uuringufirma prognoosib, et NATO suurendab oma kaitse-eelarvet järgmisel aastal esimest korda pärast 2010. aastat.