Kas 2016 on kasvuaktsiate päralt?

Kasvuaktsiad (growth stocks) on juba mitu aastat liikunud samas taktis väärtusaktsiatega (value stocks). Sellel aastal on kasvuaktsiad aga eest ära rebinud.

Kasvuaktsiatest koosnev Russell 1000 Growth indeks on sellel aastal ületanud Russell 1000 Value indeksit rohkem kui kümne protsendi võrra. Suuremad kasvuaktsiad – näiteks Facebook, Alphabet ja Amazon.com – on aidanud tõusu juhtida. 

Head uudised on paljud investorid muutnud kasvuaktsiate osas ettevaatlikuks. Nad murravad pead selle üle, kuidas võiks kiire tõus läbi saada. Üks kartus on, et kõrgemad intressimäärad mõjuvad kiire kasvuga ettevõtetele negatiivsemalt. Samuti on praegu juba kallil aktsiaturul kõige enam tõusnud just kasvuaktsiate hinnatasemed. Arvatakse, et turgude languse ajal langevad kõige rohkem just kõrgemate hinnatasemetega kasvuaktsiad. Need kartused on tõenäoliselt aga alusetud.

Föderaalreservi otsus intressimäärasid tõsta võib kasu tuua mitmele sektorile, kus on palju väärtusaktsiaid. Kõige ilmselgem on ehk finantssektor – Russell 1000 Value indeksist moodustavad 30 protsenti just selle sektori ettevõtted. Pangad saavad kõrgematest intressimääradest kasu, sest nende intressimarginaalid kasvavad. Nad teenivad lühiajaliste intressimäärade (millega pangad ise laenu võtavad) ja pikaajaliste intressimäärade (millega pangad laenu annavad) vahe pealt kasu.

Kuna Föderaalreserv ei kontrolli pikaajalisi intressimäärasid, siis ei ole aga garantiid, et need tõusevad. Kuna maailmamajanduse olukord on kesine, võivad pikaajalised intressimäärad langeda ja lühiajalised tõusta. See vähendaks aga pankade marginaali, mis omakorda survestaks pangandussektori aktsiaid.

Pankade puhul on veel üks probleem – regulatsioonide hulka on alates 2008. aastast tunduvalt suurendatud. Kusjuures S&P 500 indeksi finantssektor on jätkuvalt 2007. aasta tippudest 35 protsenti madalamal. Lisaks sellele on 2016. aastal tulemas USA presidendivalimised – kandidaatidele on alati meeldinud panku oma sihikule võtta.

Kasvuaktsiate haavatavust turu üldisele langusele on seevastu aga ülehinnatud. On tõsi, et aktsiaturg on muutunud kalliks ning hinnatasemed kasvavate intresside keskkonnas tõusta tõenäoliselt ei suuda.

Aga see survestab eelkõige väärtusaktsiaid, mitte kasvuaktsiaid. Kui hinnatasemed (näiteks kasumi ja hinna suhe) ei tõuse, siis aktsiahinnad kallinevad tänu kasumite kasvule. Selline stsenaarium tundub kasvuaktsiate jaoks tunduvalt parem, sest nende kasumid suurenevad kiiremini.

Ka üleüldine keskkond turgudel võib järgmisel aastal soosida väärtusaktsiate asemel kasvuaktsiaid. Tehnoloogiasektor, mille osakaal on Russell 1000 Growth indeksis 30 protsenti, on vähem mõjutatud poliitikute poolt. Lisaks sellele on sektori omapäraks pikaajalised kasvutsüklid, mida maailmamajanduse käekäik mõjutab vähem. Indeksi suuruselt teine sektor on luksuslikema kaupade või teenuste sektor (consumer discretionary), mille osakaal on 20 protsenti. Sektor peaks kasu saama paranevast tööturust ja madalamatest energiahindadest.

Kontrastina võiks välja tuua energiasektori, mille osakaal on väärtusaktsiate indeksis umbes 13 protsenti. Energiafirmad sõltuvad väga suuresti energiahindadest, mis on tublisti langenud. Pigem odavnevad energiahinnad nõrga globaalse nõudluse ja tugevneva dollari tõttu ka järgmisel aastal.

Paljud majandusteadlased ennustavad, et maailmamajanduse kasvutempo aeglustub edasi. Kui kasvu on maailmast raske leida, siis kõrge potentsiaaliga kasvuaktsiad lähevad investorite jaoks hinda. See õigustab omakorda kõrgemaid hinnatasemeid. Kui praegune madala majanduskasvuga keskkond muutub uueks normaalsuseks, hakatakse eelistama tugevat ja jätkusuutlikku kasvu näitavaid aktsiaid.